laupäev, 29. aprill 2017

Random

Ma olen unustanud mõningaid asju siin blogis mainida, sest pea igapäevaselt Instagrammi postitades kirjeldan tihti eelmise päeva sündmusi, niiet mulle jääb hiljem mulje, et ma olen sellest ka siin blogis juba kirjutanud. :D

Igatahes siin mõned täiesti suvalised sündmused, tegevused mis toimunud on vahepeal.


Tegelesin Lanzuga ükspäev suurel platsil ja algul oli ta veidi pelglik tagumise osa suhtes, aga hiljem muutus palju julgemaks ja otsustas isegi hüppama hakata. Ühel hetkel tulles u 60cm lattaialt, keeras ta põhimõtteliselt 90 kraadi ja hüppas 90cm veidi tõusva okseri, kõrgemalt poolelt, mille all olid plakatitaolised kollid, nagu trellid/aiad. See oli lihtsalt suureks üllatuseks mulle ja ma ei suutnud ära imestada, et ta sellise julguse leidis.


Unustasin ükspäev nööri maha, kui koplisse läksin. Tagasi ei viitsinud minna niiet võtsin ta lahtiselt välja ja puhastasin kopli kõrval. Ühel hetkel nuuskis ta kopliväravat ja ma olen talle varem üritanud kuidagi märku anda, et ta ei läheneks sellele nii, et sellest võiks eemale hoida. Aga oma vigadest ainult õpitakse.

Ja tüüp pistis nina nii lähedale, et ühel hetkel nägin väikest välgatust ja Lanzett sai mokale särtsu ning ehmatas korralikult. Hüppas tagasi paar sammu ja siis hüpeldes jooksis galopis ja traavis minema, mitte väga kaugele. Juhtisin ta seal väiksele platsile, sest mul nööri polnud, ja lasin tal selle ehmatuse välja joosta.


Täna ma talli ei läinud, sest kuigi eile oli päikesepaiste +10 kraadiga, siis täna oli 1 kraad sooja ja terve päeva on kestnud lumetorm, niiet midagi Lanzuga väljas teha poleks saanud. Patsid punusin eile juba uued niiet ka selle tegemiseks polnud talli mõtet minna. Küll aga läks talli Mari, et oma Vival tekki vahetada, kuid kohale jõudes nägi Vivat koplis üsna närvis olevalt ning Lanzut seal polnud. Midagi katki ei tundunud olevat, kuid Lanz oli põgenenud sealt ja chillis nende eelmise, väiksema talvekopli juures.

Toimetas oma hobusega ära tallis ja tagasi tulles polnud Lanz enam seal, ega ka Leo ja Darwin, kes Lanzu talvekopli kõrval olevas koplis olid. Hobused panid plehku sealt ja tormasid talli ümbruses. Õnneks Mari sai kaeraga Lanzu kätte ja viis ta talvekoplisse koos Vivaga, kus neil on varjualune, kuid heina pidavat veel tooma mingi hetk.

Arvatavasti Lanz põgeneski suvekoplist, kuna seal oli veel vähe süüa aga ilmaolud olid kriitilised, ehk siis süüa oli vaja rohkem kui muidu. Samuti asub seal varjualune kopli kõige kaugemas nurgas, kuhu nad meeleldi ei lähe, sest seal on neil hirmus olnud tihti. Loodetavasti nad ikkagi hakkavad seal lõpuks käima.


Vahepeal sai Lanzett kanda selliseid uhkeid patse, mis kestsid üsna kaua. Need on need krunnid, mis on omavahel ühendatud järgemööda. Kestsid palju kauem kui tavalised krunnid, mis talle hiljem tegin, kui see pats koost lagunema hakkas. Kandis oma soengut üleval, sest karvavahetus toimub ja siis oli tal veel paksem karv kaelal kui praegu, niiet koos karvaga lakka maha ei sügaks, olid need patsid suurepärased. Hea näide on Lanzu koplikaaslane Viva, kellele Mari mõtles patside tegemisega natuke oodata, kuid hobune jõudis juba keskmise osa lakast täiesti nulliks ära sügada.


Siis ratsutanud oleme me peamiselt sellise huvitava valjastussüsteemiga :D . Okei, tegelt ei ole see mingi valjastus, obviously. Aga kuna Lanzett on olnud minevikus väga tormakas ja ignoreeriv lihtsalt kaelanööriga, mida ta suutis meie esimeste ratsutamiskordadega uuesti demonstreerida, siis mõtlesin et teen väikse aasa otsa, et kasutada seda nööri hädapidurina, juhul kui ta peaks ehmatama, mida ka juhtus. Selle nööriga muidugi õnneks mingit moodi pöörata ei saa, kui siis ainult visuaalset märguannet anda, sest pöörates tekiks surve valele poole ja ajaks hobuse segadusse.


Multibridle'it kasutasime ka korra aga see kuidagi lülitas ta vanale režiimile ja ta üritas ratsmele toetama hakata, mida ma talt minevikus palusin, kui toetasin välimise ratsmega sõites klassikaliselt. Siiani sõidan tavaliselt nii, selle nööriga üle nina, kuid enamasti survet pole mõtet panna sellele, sest muidu ajan teda segadusse 'istaku' märguannetega. Sõidame nüüd ka nöör ümber kaela, et testida tema keskendumisvõimet. Ühe korra lasin ka niisama millegita ringi, kuid see oli alguse poole ja läks üsna hästi.