kolmapäev, 25. jaanuar 2017

See pole talv

Ma ei saa aru, mis aastaaeg siin täpselt on, sest talv see küll pole. Need lumised ilmad on ka ainult nii korraks olnud, et enamasti on ikka ainult jää ja külmunud maapind. See aga tähendab seda, et Lanzett eriti mingit trenni teha ei saa, et oma kehahoiakut parandada. Ainult jalutamas oleme käinud ja paar korda võibolla traavitanud mõned sammud. Võiks siis juba kevad tulla ja suvi vähemalt. :D


Viimased kaks jalutuskäiku on aga palju paremad olnud kui varem, sest ma ise olen natuke kasvanud ja rohkem süvenenud hobuste instinktidesse. Süvenesin sellesse rohkem peale seda, kui hakkasin koerte kohta rohkem uurima, sest jalutan hetkel koeri ühes koerte hotellis, mis mu kodu lähedal on, ja seal pidin tegelema ühe arg agressiivse koeraga ning saama oma hirmudest võitu, et teda aidata.


Selle koera agressiivsusest üle saamine oli minu jaoks suur õppetund. Koer reageeris palju julgemalt ja kiiremalt närvilisele või ebakindlale energiale, aga Lanzu puhul on tihti see, et ta tähelepanu koondub mujale ja ta ei näe enam minu reaktsiooni erinevatele situatsioonidele või tema käitumisele. Ja kui ma näen, et ta tähele ei pane, siis see paneb mind juba ootama tema ehmatamist või muudab mind pisut pabistavaks. Niiet nüüdsest üritan sellele palju rohkem rõhku panna.



reede, 6. jaanuar 2017

Perfectly Imperfect

Hiljuti käis sepp ja enne seda ei olnud Lanzett eriti liikuda saanud, sest maa oli jääs ja lund ei olnud. Paar korda hakkas vastu ka kui paremat esijalga tehti, see on tema kõige halvem jalg jäikuse poolest.

Iga kord, kui sepp käib, vaatab ta neid jalgu ja ütleb kui kõverad need ikka on. Ma ei pahanda sugugi, lihtsalt nõustun, sest need ongi. Ma ei näe selles midagi kasulikku, kui ma väidaks oma hobuse kohta midagi, mis pole tõsi. Milleks ilustada kui see midagi ei muuda.


Lanzett on kaugel täiuslikust hobusest. Peale selle, et ta värkimist ei salli on tal veel teisi miinuseid: kõverad jalad, luumoodustised sõrgatsitel, tüsistus turjal kunagisest valest sadulast, heinatolmu allergia kõva rögase köhimisega, vigane/poolik parem silmalaug, kinnised õlad ja üsna pikk selg. Erinevaid hirmusid ma miinusteks ei loeks, sest need ei pruugi olla tegelikult miinused, oleneb mis nurga alt vaadata.


Kui ma ta ära ostsin, peale seda kui olin teda rentinud veidi alla kahe ja poole aasta, oli ta veel hobune, kes oli tavaliselt pahur kui temaga maast tegeleda ning ratsutades tavaliselt kannatava ilmega. Ta polnud ergas, elujõuline ega kergejalgne. Tal oli kehv kehahoiak, madala nõrga kaelaasendiga, kergelt nõgusa ülajoonega.


Ma poleks mitte kunagi sellist hobust ostnud. Lanzett aga oli ja on minu hobune ning mina tema inimene. Oleme teineteisele lihtsalt loodud. Tema "vead" on need mis teevast temast selle Lanzeti kes ta on, Lanzeti keda mina hindan ja armastan.