reede, 30. detsember 2016

No mis sa teed

Kohe ongi see aasta läbi ja tundub nagu aeg mööduks üha kiiremini. Kõik muutused toimuvad väga kiiresti ja nii ka Lanzeti puhul. Praegusel ajal on mul tükk tegemist tema hea ülalpidamise tagamisega. Koguaeg pean vaatama, et ikka piisavalt vett ja süüa oleks, eriti kui temperatuurid kõiguvad või mis kõige hullem, kui plusskraadidest suure hüppega miinustesse läheb. Juba siis kui hobune pole üks öö saanud süüa või juua, karjub see tema näost, käitumisest ja keha konditsioonist.


Veel jamamaks läheb olukord kui maapind jäätub ja hobune pikalt liikuda ei saa. Täna oli Lanzett päris rõõmsameelne, nähes minu mängulist entusiasmi, aga et ise muutuda selliseks, kulus ikka rohkem aega kui muidu. Pikk kutsumine ja meelitamine oli aga seda väärt, sest kui vend jalad alla sai, tuli meelde kui tore on olla hobune ja ringi kimada ja hüpata.


Seda tuleb ikka ette, et kui paus mängimisse pisut kauemaks jääb, läheb ka üldine meeleolu pisut igavlevaks ja argipäevaseks. Kui pinnas on just eelmisel päeval kõva olnud, läheb ka tükk aega et lihased ja liigesed soojaks saada hüpete ja kiirenduste jaoks. Aga kui pinnas ei lähegi pehmemaks, siis saab vaid mõned sekundid traavi teha või pärast pikka jalutamist isegi korraks galopile tõusta.


esmaspäev, 19. detsember 2016

Käkerdis

Vaadake meie uut videot siit https://youtu.be/Qav7_v0Wwgo

Või saate seda näha Lanzeti videokogust, mis asub siin blogis vasakul tulbas üleval.


 Jubedad ilmad muudavad Lanzeti jõhkralt koledaks :D , igapäevane kakakiht kleebib karva kinni ja hein ja muu prügi pidevalt ripub saba küljes ja näos ja lakas, iga kord kui ma ta koplist võtan :D

Tahaks juba sellist stabiilset ilma, kus midagi alla ei saja, aga õues mõnusalt karge ja paks lumi maas, niiet sätendaks hommikuti ja pilvi ei oleks.


Hea külg selle sula juures on see, et rohi on väljas ja vähemalt ei ole maapind kivikõva, hetkel. Saime laupäeval natuke jalgu sirutada ja pisut mängida suvekoplis. Seal sai ka Vilge proovida minu juhendusel Lanzetti kordetada ja temaga mängida, mina tema varjuna kaasa liikudes. Ma ütleks, et tal tuli päris hästi välja ja olen endiselt veendunud, et Lanzett on suurepärane õpetaja.


Täna polnud kedagi peale meie tallis, vähemalt kui seal viibisime hobustega. Niiet mõtlesin, et annan Lanzetile rohkem liikumisruumi tallis ja otsustasin ta ilma nööri ja päitseteta talli saada.

Kopliväravasse tuli ta kohe vastu ja astus peale väikest mõttepausi sealt ilusti välja. Talli sisse tulemisega läks aga tiba rohkem aega, sest esialgu jäi ta sinna rohtu sööma. Ma jätsin ta korra omapead ja tagasi tulles meelitasin ta talli sisse ning tallis toimetades käitus ta kenasti ja sai rohkem iseseisvust ja vabadust nautida kui siis, kui teisi ka tallis edasi tagasi liigub, mil ta mul nööri otsas on.



teisipäev, 13. detsember 2016

Sammuperiood

Maa on nii kõva ja külm, et midagi eriti teha ei saagi. Vaevalt saab mõne traavisammu kuskil paksema rohuga alal, kus mättaid ka ei ole. Oleme metsas käinud, kus Lanzett ikka veidi hirmul oli vist eelmisest korrast, kui mingi husky koer olevat seal ringi luusinud, mida saime alles pärast teada, kui õhtul ta omanikud talli juures vilistamas käisid ja meie käest pärisid.


Palju süüa tahab ta ka, arvatavasti sest eelmine kord oli ta üsna šokeeritud kui järsku külmaks läks ja neil koplist hein otsa sai ja uut rulli paar päeva ei pandud. Õnneks neil on nüüd joogivanni sees hoopis üks kõrgem suur nõu, mis on sügavam, ehk siis täis pannes ei jäätu nii ruttu vesi ära ja katab nende 24 tunnise joogivajaduse üsna normilt ära.


Köhib küll, aga minu arust tal seda köhamasendust enam peal ei ole, vähemalt siis kui ta minuga koos on. Ma ikka ütlen talle vahel, et ta tubli on kui ta köhib ja eks see teeb tal olemise vist veidi rõõmsamaks ja ta ei püüa köha minu eest varjata enam. Koplis on ka viimasel ajal vastu tulnud, isegi kui tal on köharohkem päev. Mäletan kuidas eelmine aasta vaid tiirutas mu ümber koplis ja köhis, kätte ei tahtnud anda aga ta ära ka ei raatsinud minna.


Meil on nüüd facebooki leht ka, nimega Authentic Horse, mis on eesti keeles. Tahaks rohkem sinna postitada kui midagi öelda on, niiet siia võib-olla hakkaks vähem postitama ja peaks pikemat arutelu võib-olla. Eks näis kuidas kulgeb.

reede, 2. detsember 2016

Piits andis otsad

Mu kutsaripiits on mitu korda katki läinud, kuid varasemalt sain kuidagi katkise osa tagasi piitsavarre sisse sokutada ja piits oli vinks vonks. Hiljuti jäi see mudases kohas Lanzule jala alla ja käis kõva krõks. Ka pärast seda sain veel paar päeva piitsa kasutada. Kuid lõpuks kukkus see ülemine osa ikkagi küljest ära. :D


Nüüd olen viimased kolm päeva ilma piitsata hakkama saanud ja see on olnud hea õppetund, kuidas usaldada oma energiat rohkem kui mingit käepikendust. Oleme saanud vabalt mängida, joosta nii lahtiselt kui nööri otsas, metsas jalutamas käia (mis oli just seekord väga hirmus kohati hobuste jaoks). Ütleme nii, et olen uhke selle üle, kuidas toime olen tulnud.


Täna jalutasime Lanzuga niisama ja mängisime pisut. Lanzett oli üllatavalt julge ja jäi minuga lahtiselt kõndima platsile pärast seda, kuigi oli pime ja olime üksi ning kõndisime ka platsi tagapool, kus ta tihti on ehmatab või kardab, eriti pimedas. Korra ta lõi põnnama ja otsustas värava juurde tagasi minna, aga ma lihtsalt jätkasin kõndimist ja järgmise ringiga tuli ta tagasi minuga jalutama.


Läksime siis lahtiselt platsilt ära, Lanzett püsis ilusti kaasas. Nägime järsku nurga tagant, kuidas hobune lahtiselt väiksel platsil jooksis, ikka püsis Lanz kaasas ja oli kenasti ühenduses minuga :D. Läksime tallist sisse, endiselt polnud mul vaja teda juhtida päitsetest kõrvale, sest nööri küljes polnud. Talli vahel asjatasime ja tegime kabjad ära lahtiselt, ikka supertubli. Läksime koplisse lahtiselt ja korra mõtles, et läheb sööma, siis kutsusin teda lõpuks ühe korra ja tuli ilusti koplisse.