reede, 23. september 2016

Lanzett hüppab

Mahutasin umbes 4 aastat nelja minuti sisse ja panin kokku video Lanzetist, kuidas kõik alguse sai. Oleksin hea meelega pannud ka materjali, mis Kohilas oleme filminud, aga see oleks liiga pikaks veninud, niiet nendega saab teha järgmiseid videoid.

KLIKI SIIA! Et minna videot vaatama


Lanzett on viimasel ajal hakanud mängides takistusi ületama, mis platsile üles on pandud. Esialgu olles väiksel platsil, oli seal üks väike takistus, mida ta minu eeskujul hüppas mõned korrad. Siis suurele platsile mängima minnes hüppas ta esialgu ainult kaks takistust ise. Tuli lihtsalt hooga kuskilt ja siis võttis takistuse sihikule ja lendas üle.

Aga mõned päevad tagasi, kui uuesti sinna läksime, hüppas Lanz üle kümne korra erinevaid takistusi ja oli üsna ekstaasis hüppamisest. Ma lihtsalt vaatasin ja naersin ja elasin kaasa. Kohati oli ta üsna sirgelt minemas mööda takistusest aga keeras viimasel hetkel ikkagi hüppele, ühe korra oli pööre lausa 90-kraadine :D. Ta hakkas otse minema, aga kuna vasakule jäi siuke mõnus ja paras takistus, siis keeras lihtsalt täiesti vasakule ja läks sellest ka üle.


Videoid ei ole õnnestunud eriti saada sellest, sest Mari kaamera tõrgub tihti filmimisel. Proovin enda kaamera siis kaasa võtta millalgi, kui teame, et filmima hakkame, siis saab ehk sellega jäädvustada.

Hetkel on platsil natuke hirmsamad takistused, niiet Lanz pole väga neid hüpata tahtnud. Platsil ringi joostes ehmatas ta algul iga kord kui keeras mingi hirmsama takistuse kõrvalt, ja selle all oli näiteks mingi plakat või matt vms. Niiet siis hüppas ta üsna vähe, aga pole hullu, küll enesekindlus kasvab. Kõige rohkem mulle meeldibki see, et ta kasvatab seda enesekindlust ise, minnes takistustele üksi ja vabatahtlikult.


kolmapäev, 14. september 2016

Ups!

Ma küll ei jõudnud kirjutada enne Iirimaale minekut aga nüüd tagasi jõudes võtsin hetke küll selle tegemiseks. Mul tuli isegi täna alles meelde, et ma saan juba homme 19-aastaseks :D .

Kursus oli megagigavapustav. Vägevad inimesed, vägev energia, vägevad teadmised. Üsna palju nalja sai ka ja lahedaid kogemusi. Ma olen vist kõige noorem inimene, kes kunagi on hakanud QHHT-d õppima, aga noh, eks maailm areneb ja üha enam saavad inimesed aru mida nad teha tahavad selle maailma heaks, enne kui nad mingit muud rada minema hakkavad, et teha lihtsalt seda mida neilt oodatakse.

see ei ole tänasest :D

Ma tunnen end sada korda paremini kui enne kursust. Muidugi kulub mul veidi aega, et seedida seda kõike ja end sisse seada QHHT sessioonideks. Hobuse juurde minnes oli ka palju parem tunne kui tavaliselt. Tundsin esimest korda sellist sisemist harmooniat, kui Lanzule järgi läksin. See on nii mõnus kui kõik on tasakaalus. Lanzule igatahes väga meeldis mu sisemine rahu ja hea meelega tuli minuga kaasa ja metsa rändama. Väga tore oli. Loodetavasti on sama tore iga kord nüüd kui tema juurde lähen.

Nüüd tuleb mul hakata vaid kodulehte looma ja asja kallale asuda. :)


laupäev, 3. september 2016

Ruttu ruttu Iirimaale!

Üsna naljakas lugu tegelikult.
Kui ma tagasi tulin 1.augustil sealt Inglismaalt, jäin ma kohe väga haigeks. Mul olid peas mõtted juba enne seda, et ah ma ei kavatse midagi augustis teha, küll mul on aega seda QHHT õppida. Level 1 on ju online kursus ja küll nad neid level 2 kursuseid ka palju korraldavad. Olin haige koguaeg, mitte ükski nädal terveks ei saanud.

Siis viimasel nädalal mõtlesin, et ah vaataks siis üle selle level 1, kuidas sellega on. Maksin selle ära ja hakkasin õppima. Sisetunne kuidagi pani muretsema, et miks neil rohkem kursuseid see aasta lisatud pole. Ainult septembri algul Iirimaal ja siis oktoobris Kanadas ja ongi kõik. Arvata võib et kui ma level 1 ära õpin siis ma kaua seda teha ei viitsi ja tahan juurde õppida, et saada nii osavaks kui võimalik ja omada teadmisi kõikide trikkide kohta, mida kasutada keerulisemate inimeste peal. Sest ma olen ise üks neist, avastasin seda Inglismaal tavahüpnoosi kursusel.



Mulle vastati, et Iirimaa oma on ainus see aasta, siis läheb umbes aasta kuni Euroopasse tagasi tullakse. Ma olin nii ebameeldivalt üllatunud, ja iga hommik kui mõtlesin, et äkki ma olen tervem ja lähen talli, jäin ikkagi koju ja õppisin level 1. Kui ma selle lõpetasin, mis kestis ainult natuke üle 2 päeva, sest ma õppisin nii intensiivselt, siis olin justkui sekundi pealt terve, ei mingit külmetust. Kuigi ma olin ennegi seda kodus istumist proovinud ja tulutult.

Kuigi olin reeglite kohaselt juba väga hiljaks jäänud, et registreerida level 2 kursusele mis toimub 8.-11.september, kirjutasin ma siiski eraldi kursusel olevale õpetajale, mitte infotädile. Ja seepisin teda, et ta mind ikka võtaks ja ma luban et saan 10 inimest katsetatud enne seda (see oli miinimum, nõudmine mis pidi olema 100%, muidu ei saa). Ja õpetaja ütles mulle isegi, et okei ta on nõus, et siis kui sinna jõuan, kohe hommikul tooks talle oma märkmed ja et ma võiks vähemalt 10nele lähedale jõuda.

Kohila tänavatel šokiteraapiat tegemas


Ma olin nii tänulik talle ja hakkasin kohe organiseerima oma reisi, väga palju sehkendamist oli majutusega ja natuke siiani on, aga tundub et saan kohe asjadega ühele poole. Lendan ära juba 7.septembri hommikul ja tagasi tulles käin Amsterdamist läbi, kus mul läheb lend Eestisse 17 tunni pärast. Niikaua veedan aega oma õega, kes seal elab ja õpib. Milline täiuslik reis! Muidugi kulutan ma kõik oma raha sellele ja ka peaaegu kõik oma ema rahad, aga ta usaldab mind.

Kirjutan enne minekut ka korra, siis natuke Lanzust ja sellest, mida ma üldse õpin ja mis edasi saab. :)