pühapäev, 21. august 2016

Nonii nonii nonii !

Sügis on vaikselt ligi hiilimas ja tundub, et ma ei ole just eriti kasulik. Peaks vähe rohkem tegevust endale leidma. Kuna mul siin paar mõtet mõlgub, mida järgmiseks ette võtta, siis mõtlesin, et äkki mõni siinsetest lugejatest suudab mu elule mõtet juurde anda :D. Vähemalt praegusel hetkel.

Tegelen hetkel oma katsejänestega hüpnoosis ja esimene sai tehtud 18.augustil. Järgmine saab vist tehtud teisipäeval. Kui veab saan esimesega veel mõne korra teha ja ongi 5 sessiooni käes ja sertifikaat siit ma tulen! Niiet kui leidub kedagi või on kellelgi mõni tuttav või tuttava tuttav, kellele võiks abi olla hüpnoteraapiast või soovib lahti saada/vähendada stressi või depressiooni või vabaneda suitsetamisest, siis andku mulle teada, heameelega panen oma oskusi proovile! Saatku lihtsalt meil aadressile kuningas.emma@gmail.com , isegi kui tahate lihtsalt teada kas ja kuidas sellest võib kasu olla.


Pean ka veel järeldusele jõudma hobustega tegemiste osas. Muidugi tegelen oma hobusega igapäevaselt ja treenin teda ning harin ka Mari-Liisi nii palju kui võimalik, aga oleksin siiski õnnelik kui saaksin oma teadmisi ja oskusi veel jagada mõne hobuinimesega. Pole vahet mis tasemel inimene on või kas omab ise hobust või ei, ma võtan vastu kestahes õpilase just sealtmaalt kus ta omadega on ja viin ta arengus nii kaugele kui ta soovib (mu võimete piires muidugi :D ).


Seega kui leidub kedagi õpihimulist, siis mul on nüüd aega küllaga, et end kasulikuks teha. Lihtsalt samamoodi meiliteel endast märku anda kui mind kuskilt mujalt ei leia. Olen vaba ja valmis rändama kuhu vaja ning pean oma hobust üsna heaks õpetajaks ning olen temaga Mari õpetanud mitmeid kordi, niiet miks ka mitte õpetada kedagi teist tema abil.


Viimati kui tal rauad all olid, paar päeva tagasi (need esirauad lihtsalt muudkui tulevad ära), saime väga vahva sessiooniga hakkama. Oli mõnus soe õhtu 7-8 vahel. Mingit liikumist kuskil märgata polnud, olime justkui üskinda seal. Sain lõpuks ometi näidata talle, kuidas tegelikult joosta saab. See oli väga ilus ja Lanz jäi väga rahule. Ootan juba järgmist korda. Teisipäeval saab raua alla tagasi ka.





kolmapäev, 17. august 2016

Esimesed rauad!

9.augustil käis meil sepp. Plaanis oli saada Lanzetile need rauad ka lõpuks alla. Jalgu ei andnud ta eriti hästi jälle. Peale kiropraktikat oli olnud natuke okeim aga ma arvasin ikkagi, et tuleks rahusti alla panna, eriti raudade puhul, kui neid naelu taguma hakatakse, siis ei ole väga turvaline, et ta seal ringi hüppab ja vaevalt sepp oma tööd teha saabki.


Tavalise värkimise tegime ikkagi ilma rahustita ära. Algul küll hüppas edasi ja tagasi ja küünaldas õige mitu korda, proovis minema ka joosta muidugi. Ma olin sealjuures uskumatult rahulik, nii seest kui väljast. Ja kuigi ta sai sepalt paar matsu ja noomimist, mis tegelikult tegi iga kord natuke hullemaks asja, hakkas ta siiski rahunema. Koguaeg jälgis mu ilmeid ja kuidas mina arvan sellest, mis siin toimub. Lõpuks polnud mingit probleemi tal neid jalgu tõsta.


Kui raudu taguma hakati siis ehmatas küll ära täiesti ja hakkas tagurpidi välja minema. Aga kolmanda korra jooksul püsis minu ligi ja hakkas juba tukkuma vaikselt. Vaatas küll kuidas raudu taoti aga silmad sulgesid rahulikult ja polnud enam nii pärani. Arvatavasti oleks saanud neid raudu panna ka ilma rahustita, kui ma tagantjärele mõtlen, aga just enne Lanzut nägin kuidas Viva rahmeldas nende raudade paneku ajal, niiet ei tahtnud et esimese korraga midagi viltu läheks.


Muidugi tuli üks raud ära juba ühe päeva pärast ja sepp sai järgmine päev tagasi panna. Ma olin ise kuidagi väga löödud sellest, et nii ruttu raud ära tuli ja olin üldse kuidagi närvis seest ning see ei aidanud Lanzetti sugugi raua tagasi panemisel. Jälle hüppas ja kargas ja sepp sikutas päitsetest ning kurjustas veits. Mõne aja pärast ikkagi seisis paigal ja sai raua alla tagasi.


Siis tuli ära teine raud, järgmisel päeval, ja sepp pani selle eile tagasi. Lanzett kargas ka seekord ringi ja oli natuke aega korralikult ning siis tuli jälle selline rahutu ilme näole ja proovis uuesti jalga lasta. Ma olin üsna rahutu ja murelik ning tegelikult tahtsin algul, et võetaks siis üldse eest rauad ära ja ostan kabjasussid. Sepp aga soovitas mitte alla anda nii ruttu ja lihvis raua ääred ära nii, et seda ei ole nii kerge küljest tõmmata peale astudes. Ütles, et kui teine tavaline ka ära tuleb siis paneme samasuguse teisele esijalale ka.

Natuke pilte meist väiksel platsil mängimas :D








esmaspäev, 1. august 2016

Inglismaalt tagasi

Sai nii mõndagi õpitud ja tagasi tuldud ning eile õhtul käisin juba Lanzetti ka vaatamas, kes oli kohe isegi rõõmsameelne kui mind märkas, või õigemini mu häält kuulis. Algul vaatas kaugelt, et okei söömisaeg on käes ja söögitädi juba ootab, niiet kõik need neli hobust hakkasid sammuma mu poole, aga kui Lanzu nime hüüdsin siis läks kohe nägu särama ja kõrvad kikki. :D

Meelsasti veetis muga aega teistest eemal. Ma ei armasta eriti teistele hobustele nii lähedal olla kui Lanzuga hängin, kuna pidevalt tullakse nuuskima ja mu asju käppima või Lanzetti :D.


Puhastasin ja masseerisin teda ning harutasin pusasid tema lakkas, märgates et turja juurest on päris palju lakka lühemaks näsitud. Ühest küljest on see hea, kuna see tähendab, et ta on leidnud endale sügamiskaaslase, aga teisest küljest halb, kuna lakk ei kipu nii ruttu tagasi kasvama ja jääb ebaühtlane ning ei paku kaitset sellele alale.


Esijalgu lubas algul üles võtta ja masseerida, aga oli näost näha, et kaua see ei kesta ning õige varsti hakkas ta neid mult käest ära tõmbama, eriti kui kapju puhastama tahtsin hakata. Ma pidevalt nuputan selle üle ja kiropraktik ei leidnud, et lihased kuidagi väga pinges oleks, aga võib-olla seda sõrgatsi ala ei saa nii hästi tunnetada...

Ei oska öelda, peab masseerima ja vaatama mis siis saab. Kabjad on ka juba üsna halvad ja 9.augustil tuleb ikkagi sepp, niiet saan teda ise hoida, aga kui rahmeldamiseks läheb siis paneb ikkagi rahustit ma usun, et rauad alla saaks. Siis saab vaadata, kas midagi paraneb ka.


Nüüd peale seda kursust Inglismaal pean leidma endale viis esimest katsealust, kellega tehtud hüpnoosi sessioonid tuleb lindistada ja saata mu õpetajale. Pärast seda, kui need on kõik okidokid olnud, saan oma sertifikaadi kätte ja võin hakata kliente vastu võtma. Muidugi hüpnoteraapia minu arust Eestis eriti levinud ei ole, aga loota ju võib, et keegi tuleb. Sügisel, arvatavasti septembrist, hakkan õppima next level hüpnoosi tehnikat, Dolores Cannoni rajatud meetodit. Siis läheb alles asi minu jaoks ka põnevaks. :D