kolmapäev, 30. detsember 2015

Aitäh inimesed :)

Kurb on tõsiasi, et ma pole terve detsembri kuu midagi postitanud, va 3.detsember. Kuid siiski tänan kõiki, kes ikkagi on blogil silma peal hoidnud või vanemaid postitusi lugenud, sest blogi vaatamisi on endiselt palju olnud.

Ma olen omadega väheke puhkusele läinud. Rohkem aega mõtelnud ja endaga üritanud tegeleda. Nädalavahetustel olen ikka Lanzeti juures käinud, kuid ta on nüüd ise ka kuidagi talverežiimile läinud. Eriti nüüd kui need külmemad ilmad tulid ja uskumatu, et järgmiseks nädalaks lubati 25 külmakraadi, nii järsku. Loodetavasti elab Lanz selle kenasti üle, karv nägi mõnus ja korralik välja ning jumal tänatud, et ta hoolimata köhale ikkagi juurde suutis kaalus võtta ja natuke pekisemaks minna.

Oleme saanud vahepeal palju pilte ja teinud palju vahvat, arvestades seda kui vähe ma tallis käinud olen. Hea meelega paneks pigem pilte praegu ja seletaks mõni muu kord. Kui vaheaeg läbi saab, siis võiks vaikselt blogimisega uuesti hoo sisse saada.

Oktoober (mõne päeva pärast novembri pilte ja siis detsembri omasid ;))

















neljapäev, 3. detsember 2015

Pika nööri võlud

Mäletate, et ma muretsesin endale 20 meetrit pika nööri, tuleb välja, et mulle anti umbes 24m pikkune nöör ikkagi :D. Igatahes tuli see nüüd lõpuks mulle kasuks ka. Eelmine nädalavahetus oli üsna tormine. Pühapäeval päeva ajal polnud aga mingit erilist tormi, niiet viisin Lanzu põllule kordetama, sest pole seal pikka aega juba käinud.

Nõlvakul saab ta hästi tasakaalu treenida, eriti kasuks tuleb talle see paremat pidi liikudes. Mingil hetkel läks ta tähelepanu siiski majakestele, mis nüüd rohkem nähtaval olid, kuna nii palju puid oli seal kandis maha võetud. Niisiis hakkas ta seda natuke passima küll, aga seisma ei hakanud selle pärast jääma.

Küll aga, kui galopile palusin, et teha üks tõste ühte pidi ja teine teistpidi, siis esimene tõste läks normaalselt. Kuid teise tõstega läks ta mõne fulee pärast endast välja ja tahtis hirmust/ärevusest koju panna. Tänu pikale nöörile, oli mul aega reageerida ja ta tagasi saada. Peale seda juhtus sama ühe korra uuesti, kuid siis rahustasin ta täiesti maha ja tegime paar traaviringi ning siis kõndisime algusesse ja lasin tal süüa kuniks mul veel aega oli.

Pildid novembrist, autor Mari-Liis Gabrel (as always :))