neljapäev, 2. aprill 2015

Köha, homoöpaatia ja kiidusõnad (JA PILTE :))

Lanzul hakkas suhteliselt hilja see karvavahetus, võrreldes teistega. Sellega kaasnes ka köha ja nüüd homsest hakkab ta ühte ravikuuri saama. Homoöpaatilist muidugi, sest teen ikka enne kõik, kui lähen hormoonravi juurde, kuna see ikkagi laastab keha tublisti, immuunsüsteemi jätab ka kena jälje. Tean seda omast käest, kuna olen allergik ja neid hormoonsalve ja muid ravimeid olen elu jooksul palju kasutanud. Homoöpaatiast saime aga hiljuti teada. Ema käis ühel koolitusel ära ja nüüd ravime end nendega. Üsna tõhusad peaks mainima. Ja kotikesetäis ravimeid ainult 2€, pole paha. Muidugi, et teada, millist ravimit kasutada, peab eelnevalt nendega tutvuma, ehk siis umbes 5-6cm paksune homoöpaatia piibel oleks üsna tarvilik. Muidu kuulsin, et karvavahetusega pidigi emfüseemikutel köha ägenema. Igatahes näeme nüüd katsetama hakates, milline ravim just talle sobib. 5 varianti on hetkel ja alustan Bryonia Alba-ga, sest selle kohta sain natuke rohkem internetist teada, et oli toiminud emfüseemikust hobusel ka.

Aa ja muiduks, PLATS SAI VALMIS :D, juhuu. Ülimõnus ja hea plats on, oleme väga rõõmsad. Saime juba kaks korda seal väheke trennitada, nii palju kui ta köhaga tahtis teha. Liikumine ja söömine ajab teda rohkem köhima. Niiet siis ongi, et natuke köhib, siis jälle teeb trenni, siis jälle paus jne. Aga olen talt mitu võimast galopiletõstet saanud. Üritan teda nüüd saada galopile ise seda tehes, noh teate küll kuidas inimene galoppi jookseb :D. Igatahes see on talle märguandena sobinud, saab hästi aru küll. Traavis on ka kenasid poose ja painutusi teinud. Seni olen nöörpäitstega teinud.

Saime TEIST KORDA ELUS sõita ilma ühegi varustuseta, stekiga ei osanud ma ilusti selga minna kaelatõstmistrikiga, niiet sedagi polnud. Aaa ja seda ka, et see kaelatõstmistrikk on nüüd täielikult selge ja tuleb väga hästi välja. Isegi lasin Sandral ükskord proovida. Aga jah varustuseta sõidul tegime esimest korda traavi ka ja väga tubli oli. Õpin temalt endiselt pööramist, aga tookord tuli üpris hästi välja. Ahjaa, lahtiselt oleme täiesti avatud põllul ka mitmeid kordi harjutanud, tähelepanu endal hoidmine on kõige tähtsam, ja noh ega Lanzett selles halb pole, oleme mõlemad aina paremaks saanud hetkes püsimises ja mõtlemises, et koguaeg mõlemad mõtleks, et mis toimub ja mida me teeme ja miks me teeme. Omavaheline ühendus on päris heaks minemas.

Pildistama tuli meie tore Mari, kes ise kolis oma hobu nüüd Maardusse, meile lähemale, loodetavasti saab ta ka kunagi meie talli tulla.