pühapäev, 15. märts 2015

Maitseme vabadust

Ma tõesti loodan, et nüüd suve lähenedes hakkan rohkem postitama. Kuidagi kehvavõitu on see hetkel. Pilte on mul nüüd jälle, mida panna, õnneks, sest Mari käis meil külas eile ja saime palju pilte tehtud.

Olen nüüd viimased kolm päeva teinud esimesi katsetusi lahtiselt täiesti avatud põllul. Üsna võimas on sellises vabaduses hobusega sidet saada/luua, kuid samas on ka hirmus kaugemale ja kaugemale minna, kuna hobune on ikkagi täitsa lahtiselt ja kunagi ei tea, mis tal pähe tuleb või kust mõni koll välja hüppab. Aga jah, võimas sellegi poolest. Eile võtsime esimest korda lahtiselt ka üsna suure kiiruse üles traavis, nii, et ma pidin ikka pingutama ka. Õnneks ei läinud Lanzett must ette, niiet kartma ma ei pidanud sel hetkel, et ta ära läheb. Üldiselt üritan ikka tähelepanu pidevalt endal hoida. Tegeleme sellega koguaeg, eriti kuna nüüd hakkab rohi kasvama ja kevad on käes ja hull söögiisu on Lanzul peal, siis ütleksin küll, et ta on ikka äärmiselt tubli olnud selle tähelepanuga.

Ratsutamisega on muidugi natuke teisiti. Nöörpäitsetega põllule minnes oli ta esimesel korral perfektne. Tegi kõik mis palusin ja jäi seisma ka väga väikse märguande peale. Kuid kui kodule suhteliselt lähedale läksin, siis hakkas ta sinna poole sammuma. Ignoreeris mind täielikult ja läks kindlalt edasi. No ja siis käisimegi mitu korda kodus ära ja proovisin uuesti tagasi minna jne. Aga tal on ikkagi mingi teema sellega. Proovin nüüd hakata katsetama erinevaid viise, et ikka sellest lahti saada. Esialgu on mul peas lihtsalt harjutada nii, et lähen talli ees selga, kõnnin põllule, seal võtan seisma ja tulen alla ning edaspidi tegelen käekõrval või lähen jälle talli ette ja kordan tehtut. Eks näis kuidas see mõjub. Kui ära harjunud sellega, siis võin proovida rohkem sõita seal põllul. 

Praegu panen veel enda pilte, kui otsas siis hakkan neid märtsikuu omasid panema :)