neljapäev, 27. november 2014

Elurõõmsad

Eelmine laupäev kui Lanzu juures käisin, mõtlesin, et läheks õige liivaplatsi uudistama. Oli esimene lumi ja kõik oli toredalt valge. Lanzett oli algul tuim kui teda tooma läksin koplist, aga märgates mu positiivsust ja rõõmsameelsust, läks ta ise ka selliseks toredaks. Platsile jõudes lasin ta lahti, et las läheb nuusib veits, aga tema läks kohe nii ekstaasi sellest. See oli ülimalt vahva. Pani seal galopis kimama ja viskas ennast üles õhku nagu vasikas, tegi selliseid rõõmsaid hüppeid, mida ma poleks temalt kunagi oodanud, eriti kui ta üksipäini oli, kuna sõpradega vahest kimab küll koos kui oleme lasknud platsile vabalt lahti, aga seekord siis üksi ja siuke reaktsioon. Nii lahe. Hüüdsin talle kaasa ka, kuid põhiliselt seisin lihtsalt paigal või kõndisin niisama, imetledes lihtsalt lõbusat hobust. Ta oli ikka nii kreisi, ja kusjuures ta ei olnud nagu hirmul, mida olen tema puhul palju kogenud, kui nt minna vihmakilega koplisse võinii, et läheb ka tormama, ta oli lihtsalt õnnelik ja lõbus, jooksis vahepeal minu poole ka, aga mitte ähvardavalt, vaid kuidagi kaasakiskuvalt. Tundsin et läheks koos temaga jooksma ja hullama. Elasin talle kaasa, mille peale ta veelgi energiat juurde sai. Olime mõlemad ülemeelikud. Kui seisma jäi ja midagi vaatama siis lihtsalt kutsusin teda või huilgasin niisama hullumusest ja juba oligi uus hoog sees :D. Polegi kunagi näinud ühtegi hobust nii kõrgele hüppamas. Mari oli meil ka külas ja temal õnnestus samal ajal veits filmida seda lustimist. Kui veidi trallitanud oli, siis võtsin ta nööri otsa ja kõndisime veits ja tegime ette alla painutustega. Väga mõnus päev oli, ta oli üllatavalt vaimustav.
Pildid ka Marilt ja video panen ka varsti kui veel filmi materjali saan, et teha mingi kokkuvõtvam video algusest uues tallis.



laupäev, 15. november 2014

UUS KODU!

Me oleme kohal! Lõpuks ometi saime kolitud. Seekord siis tuli vet kohale ja sai tugevama, või noh õige rahustiga toimetatud. Kui mõjuma hakkas, kõndisin treileri trapi ette ja astusime ühe sammu peale. Kuna Lanzett nii uimane oli siis Tuvi ja üks mu empsi sõber aitasid tagant kordega taguotsa sikutada sissepoole. Mingi 1-2 minutit panime teda peale. Ta oli nii uimane, et ei teinud väga teist nägugi kui tagant pulk ja luuk kinni pandi :D. Pidin naerukrambid saama kui autosse läksid. Mõelda vaid, et meie raiskasime 2 päeva temaga möllates, selleasemel, et kohe kutsuda vet ja asi ants. Eino tore on õppida oma vigadest. Igatahes seadsime end mugavalt sisse täna Ukumäe talus, see on Kersti oma tall, nagu enamik võib teada juba. Täitsa hea tunne on. Olen nii õnnelik selle üle, et lõpuks seal kohal oleme. Hobune sai šoki kui treilerilt maha tuli, aga harjus väga ilusti. Õhtuks oli juba veidi harjunud ja paar tuttavat nägu oli ju ka kõrvalkoplis. Peale oma väikest puhkamist boksis saigi ta minna üksinda ühte koplit uudistama. Ei tormanudki ega midagi, paar korda tundus, et võtab kiiremad sammud, aga ei, naljakas täitsa. Aga ega ta polegi üksinda kunagi minu arust erutusest uues keskkonnas tormama hakanud, tavaliselt tal see ikka sotsiaalne tegevus :D. Väga tubli oli igatahes ja ei higistanudki nii palju kui arvasin. Homme lähen ka vaatama teda, eks näis mis näoga ta siis on :D.


pühapäev, 9. november 2014

Mök-mök :(

No ei saanud ikka tulema veel, sest härra Lanzett on ka härra Olen Oma Põhimõtetes Väga Kinni. Ta käis praegusel ajal treikusse küll sisse, aga kui laupäeval hakkasime panema pulka ka kinni tagant, siis ei jõudnud, kuna natuke oli vaja lükata teda, aga ta ei olnud sellega päri, niiet tagurdas välja tagasi. Muidugi olid meie katsetused nüüd natuke rikutud, aga pole midagi teha, kutt on lihtsalt nii suur et seda tagumiku otsa tuleks natuke lükata, või kuidagi muud moodi sisse saada, sest pea on tal seal ees küll. Igatahes sai ta pärast 1-2 tunni möödumist üpris tüdinenuks. Lõpuks tegime pausi ja andsime Sedalini, et tüüp ikka rahuneks maha, kuna oli protestiks paar küünalt visanud. Ootasime kuni ta rahuneb ja siis jätkasime. Aga noh, ei õnnestunud, sest hoolimata sellest et mokk vähe töllakil oli ja jalad väsinud, tegi ta ühe küünla teise otsa. Jõudis siis sinnamaale kui ta sai pea kümne küünlaga minutis hakkama. Ta ei tahtnud nagu viga teha inimesele, vaid kasutas küünla tegemist selleks et ots ümber pöörata ja jõuga minema tormata. Õnneks rahustite tõttu ja minema jooksma ei hakanud, vaid pööraski tuimalt küünaldades ümber koguaeg. Lõpetasime siis ära ja käisin temaga niisama trapil.
Pühapäeval alustasime varem ja käis mõned korrad sisse. Vahepeal kakles vastu vahepeal mitte. Ja kui tüdimus õige suureks läks, siis viskas mõne küünla ka ja tõmbas minema. Panime teda igatahes ringaiast peale, aga see ei aidanud meid eriti. Lõpuks saime Ingridi ka kutsuda appi, kes ka rahulikult hobust sisse kutsus. Ta sai Lanzu ära tõmbamisest lahti, aga küünaldas too ikka sama palju ja keeras taguotsa trapilt maha ka koguaeg. Kokkuvõttes kulutasime kahe päeva jooksul 10tundi peale panemisele, kuid asjata. Tuleb välja, et seda hobust ei pane peale nii hea kui halvaga. Kindlasti saaks heaga kui lihtsalt rohkem aega varuda ja nii. Aga hetkel ma küll nii kaua oodata ei tahaks ja pole väga motivatsiooni hetkel uuesti õpetama hakata. Seda tuleks pea iga päeva tagant harjutada ja seda aega mul hetkel pole. Niisiis proovime see nädal kutsuda veti, kes tugevama rahustiga hobuse piisavalt loiuks muudaks, et too ei saaks treikust välja tagurdada ja ei tuleks küünaldamise peale. Siis lihtsalt tassime ta jalg jala haaval peale ja loodetavasti kolm on kohtuseadus, niiet kolmanda korraga saame hakkama ka.

Muideks pole oma hobust näinudki veel niiiii kõrgele küünaldamas nagu laupäeval ja pühapäeval, tagajalalihased said igatahes vägagi treenitud.


kolmapäev, 5. november 2014

Whoa that's fast!

Tuleb välja, et kolimispäev on juba kohe kohe käes. Isiklikult ei arvanud, et see nii ruttu tuleb aga nii see on. Uskumatu on ka see, et Lanzett läheb tõesti nüüd minu nimele. Homme on plaanis leping allkirjastada ja siis vaid ülekanne ja valmis ta ongi. Laupäeval üritame siis hobuse peale saada ja arvatavasti proovin reedel ka teda korraks peale, nii kindluse mõttes. Kogu tavaari viime nädala lõpuks minema, loodetavasti laupäevaks juba. Ja uus kodu on meid õnneks valmis vastu võtma, oleme elevil. Vähemalt mina seda olen, aga küllap nakatan paratamatult ka Lanzut oma elevuse ja kahjuks ka närvilisusega, sest ega see kolimine mingi väga meeldiv tegevus küll pole. Niisiis ootame laupäeva ära ja vaatame mis saab, kui tõesti läheb kehvasti ja ei saa tulema, siis proovima pühapäeval uuesti.
Sellest kuhu me edasi lähme ja, mis meist edasi saab, saate järgmises postituses teada :) .

Link videole mis nädal aega tagasi lisasin, kõigile kes pole veel näinud :)  https://www.youtube.com/watch?v=AVAFNh3RDtw&list=UUfDWiu2BbNcYPVbf7WafLKQ

Natukene pilte teile ka enne kolimist.













pühapäev, 2. november 2014

Everything is changing...

Otsus on siis tehtud, et Lanzetti ostan nüüd lähimate nädalate jooksul ära ja siis me kolime ära. Jah, see on tõesti nii. Põhjuseid ma ei hakka siia välja tooma, et kui kedagi huvitab võib mulle Facebookis kirjutada. Lanzett köhib ka veits hetkel, niiet midagi erilist me praegu ei tee, vaid harjutame lihtsalt treikusse ja teeme käekõrval natuke ülesandeid. Ka Straightness Trainingus (sirgustreeningus) hetkel paus. Multibridle'il läheb üks rihm vahetamisele, sest natuke lühikeseks jääb. Kui selle uuesti kätte saan, siis saame jälle ka rohkem ST-d harrastada.

Ka Instagramis uus muutus, nimelt kustutasin oma eelmise konto ära ja tegin uue, kuhu hakkavad ilmuma vaid minu hobustega-seotud pildid. Uus kasutaja on equine_emmak. UUS KONTO - http://instagram.com/equine_emmak

Loodan, et teile mu eelmises postituses olev video meeldis. Üritan varsti, kunagi parema teha. Seniks valmistume kolimiseks, püüame terveks saada ja lihtsalt ootame detsembrikuud. (vaheaega ka muidugi, kes seal koolis ikka käia tahab)