esmaspäev, 11. november 2013

New

Hakkasin õppima jälle midagi uut, seekord midagi tähtsamat hobuse füüsilises osas, kuid see mõjutab ka vaimset osa. Lähemalt räägin siis kui olen Lanzetiga läbinud rohkem kui paar sessiooni selle treeninguga.
Lanzu sai ka lõpuks oma vihmateki kätte. 50 grammine bucase tumesinine vihmatekk, oleme talviseks hooajaks valmis ning rohkem rahul ei saaks olla :).



väike metsakoristuslõke


Tüdinenud poni

Nojah, näha on, et Hoblik on pisut tüdinenud, ta ei viitsi igakord sama asja teha, mis on ju iseenesest loogiline ja ma oleks pidanud selle peale varem mõtlema. Seetõttu jonnis ta üsna palju nüüd viimane kord, vedas nii laupäeval kui ka pühapäeval koplist välja minnes lihtsalt minema, ma ei jaksanud teda kinni hoida absoluutselt, ühe käega hoidsin ju väravat, et see kinni panna ja teise käega hobust. Igatahes ta on seda varem ka teinud, aga see oli ikka ammu. No lasin siis tal minna, ta ju ei kõnni eriti kuskile, vaid pisut edasi, mingi 10 meetrit ja kusjuures ise jumala rahulikult olles ja vahet pole sellel hetkel kas ma hoian päitsete juurest või nööri teisest otsast, ta suudab seda mõlemat moodi. 
Kui laupäeval tegelesin jälle kolmanda tsooniga, siis oli ta päris pahur, kuid eks pildistaja oli meil ka platsi keskel ja üks vaatas pealt aia otsas istudes, niiet eks neid asju oli mistõttu tähelepanu minult vahepeal hajus. 
Pühapäeval siis tõin ta suurele platsile, kõndisin ühe ringi, näitasin piirid kätte ja lasin ta lahti. Esialgu vaatas mida mina teen, ja siis kui eemale kõndisin läks ta uudistama. Jooksin siis ise algatuseks natukene temast eemale kui talle otsa vaadates, mille peale ta erksamaks läks ja asus ise ka traavima, millest tuli galopp ja siis ta veidi kimas seal. Hirmul ta nagu väga ei olnudki. Võib-olla tuul tekitas pisut õudust aga muidu oli ta lihtsalt ärevil ja puhevil. Pärast lasi andis ilusti kätte tagasi ja siis läksime korra lompi sulistama ja siis viisin ta tagasi koplisse. Väike vaheldus, mida peaksingi nüüd iga nädal tegema. 1 trenn selline tõsisem ja teine siis niisama mängimine/uute asjadega tutvumine või lihtsalt mõnus sügamine ja koosolemine. Muidu äkki varsti ei tahagi ta mulle koplis vastu tulla :D, igatahes oli Katsu meie piltnik ja pilte nii laupäevast kui ka pühapäevast (endiselt pilves ilmad -.- ).














esmaspäev, 4. november 2013

Üht koma teist

Nädalavahetus möödus kenasti, saime asendustreenerilt ka esimese trenni ja oli täitsa hea esimese korra kohta. Pole poisile eriti võhma teinud, kui saab siis tavaliselt ainult laupäeviti veidi kõvemat trenni teha, sest muidu läheb liiga higiseks ja sellega jamad, mis hakkavad nüüd lahenema. Lanzett muutub vist nüüd täitsa tekiloomaks, kuna tuli välja, et kui peale rasket trenni teda pesta tahan siis tiheda talvekarvaga ta ikkagi täiesti ära kuiva, esialgu mõtlesime siis, et kasutame seda talvetekki mis ostetud sai, et peale trenni kanda, aga see on päris paks ja kuna hetkel nii vihmane periood on, mis arvatavasti ka kestab kaua veel, siis mõtlesime vihmateki ostule, et hobune saaks trenni minna vihmastel ilmadel ka kuiva selja ja kerega. Samuti valmistab vihmatekk teda ette talveks, et ta ei hakkakski väga karva kasvatama, sest siis talvel paneme talle talveteki selga, niisiis jääb ta meil see sügis-talv-kevad lühema karvaga, saab normaalsemaid trenne teha, mitte ei pea tegema lühemaid trenne, et oleks aega hobust kuivatada boksis, ja siis tuleb ikka välja, et too täitsa ära kuivada ei tahagi. Lanzett polegi eriline boksiloom, käituda oskab aga kaua sees passida ei viitsi, niiet las ta olla siis koguaeg tekiga väljas. Ootan juba tegelikult talvist hooaega, et näha kui palju see tekitamine meie trennidel aitab edeneda.

Hoblikuga arenesime pisut. Vaatasin värskenduseks uuesti paar Hempflingu videot, just selle alustamise kohta. Nägin ka üht head videot, kus ta analüüsis siis inimese valet käitumist kui tegeles liberty-treeninguga, kus hobune lõpuks talle takka üles näkku pani.Igatahes parandasin oma rühti, treeningu ajal häält põhimõtteliselt üldse ei kasutanud. Tegin talle kehakeelega selgeks, millal ma tahan, et hobune jääks minust kaugele, austaks mu vajadust ruumi suhtes, ja millal ta võib tulla mu juurde ja ka minu ruumi kui selleks on õige aeg ja koht. See kõik toimis täiesti rahumeelselt ja lõpuks jõudsime traaviga ka kaugemale, sain temaga kõrvuti lahtiselt traavida, ilma et ta mulle peaga ülbe ning ähvardava liigutuse ja ilme teeks. Ta isegi jäi minu kõrvale kohe seisma, mida ta enne lahtiselt eriti teha ei soovinud.Ta oli nii tubli, et läksin temaga pärast jalutama natuke. Kõndisin talli ümbruses ja platsil. Kui Sandra ja Katsu meile vastu tulid siis pidin rohkem häält kasutama, et ta paneks mind tähele ja ei jääks minust maha. See oli raske talle, tähelepanu läks ju kohe uutele inimestele. Veidi aja pärast hakkas rohkem mind vaatama. Üldiselt jäin rahule, kuna ta suutis üle pika aja väljaspool ringaeda jalutades püsiga põhimõtteliselt minuga, ei hakanud niimoodi venima minust mööda või tirima kuskile suunas. Ootan juba järgmist korda, sest oodata on arengut :D.

Sain nüüd pildid tõstetud teise asukohta, loodetavasti on sealt vaadata mugavam ja pildid ei haihtu :D.

Picasa pildid on nüüd olemas siin :) !