teisipäev, 26. märts 2013

Mõistus, kodus ?

Jälle alanud kooli kõrvalt jõuan praegu veel keskenduda hobustele ka, nagu oma peas mõtiskledes või internetist uusi asju õppides ehk vaadates õpetavaid videosi, mis aitavad mul tagasi saada oma algseid mõtteid. Kuigi ma tavaliselt ei mäleta neid mõtteid, mis mul peast läbi käivad kui ma Lanzetiga tegelen, tunnen , et olen teelt väheke kõrvale kaldunud. Võib-olla see, et ma ei saa päris trenni teha on muutnud mind natuke laisaks. Aga ma ei taha seda laiskust endale, ma ei taha õppida ainult üldist ja käituda oma hobusega nii... noh... nagu ma keskendu täielikult. Ehk häirib mind ka see, et vaheajal ju tegelesime alati kõik koos platsil ja siis aitasin ka teisi ja õpetasin neid, samal ajal siis pidi Lanzu passima niisama. Praegu mõtlen, et see polnud väga tark tegu, oleks võinud sättida neid tegevusi nii, et esialgu tegelen enda hobusega ära ja siis lähen teiste juurde. Pealegi mulle tundub, et peaksin Lanzuga rohkem positiivsem olema, viimati ärritusin paar korda ja siis tunduski, et asi on veits käest ära seal mu ajudes, kui ma ei oska enam olla õigel lainel.

Pidin jälle vaatama seda filmi "The Path of the Horse", sest mulle hakkas tunduma, et mu esialgsed eesmärgid on silmapiirilt kadunud. Vaatasin ka paljupalju videoid uuesti läbi. Videoid Carolyn Resnick'ist, Hempflingust, Alexander Nevzorovist, kellest ma eriti vaimustusin. Kuid jah, pidin endale uuesti selgeks tegema, mis tegelikult on mu soov ja kuidas tegelikult peaksin käituma. Äkki olen ma liiga murelikuks muutunud, noh kõikide nende hiljutiste hädade pärast. Aga loodan siis, et läheb mööda. Tuleb ju kevad, ja Lanzu borrelioosikuur lõppeb kohevarsti, loodetavasti kaob ka köha peagi ära koos borrelioosiravimi andmise lõpetamisega. Ma natuke pelgan seda trenni minekut nüüd, olen hoidnud ju madalat profiili ja soovin ju siiski kõigepealt teha veel maatööd enne kui jälle treeneri käe all sõitma hakkan. Niisiis pean seda natukest aega oskama tublisti ära kasutada ja suutma kõik õpitu ära kasutada.

Kui kellelgi on huvi selle huvitava filmi vastu siis vaadake:  The Path of the Horse (seal on päris mitu hobueksperti, kõigi nimed pole meeles, aga Hempfling, Nevzorov, Resnick on ka seal) , sain sellest filmist palju improvatsiooni.

Tänu mu Nevzorovi vaimustusele vaadake paari pilti ka ;) , mida filmiski võib leiduda. Kasutasin seda lehekülge : http://hauteecole.ru/en/photogallery.php , vaadake seda, seal on väga palju ülikauneid pilte, mis on päris hämmastavad, Nevzorov töötab hobustega naturaalselt ja positiivselt, ta ei kasuta jõudu ega vägivalda, isegi ei kasuta ta mitte ühtegi eset, mis oleks hobuste pea külge kinnitatud.





pühapäev, 24. märts 2013

Osake vaheajast

Saingi lisatud nüüd need pildid mis lubatud sai. Kahjuks vaheajal ma eriti kaamerat kätte ei võtnud, kui siis ainult Mari-Liisi ja Katsu trenne pildistades niisiis on siin minust vähe pilte :(. Aga Hobliku ja Härmase kevadise täkkudemängu sain jäädvustatud :).


Härmase otsmik

Hoblik
Poselon

Härmas

Poselon

Hoblik



Härmas

Roosa magab raadiol :)

Täkkudemäng













laupäev, 23. märts 2013

Nöörpäitsed, the way to go

Kindlasti on kõik kuulnud, et nöörpäitsed on hobusesõbralikumad kui suulised, või noh kui ei ole siis see on tõesti nii. Lanzeti borrelioosi tõttu ma tallis ainult tegelesin temaga reedest kolmapäevani, siis otsustasin lõpuks selga ka ronida (sõitsin sadulata), kuid valjaste asemel proovisin neid nöörpäitseid, mis Marge oli hiljuti ostnud. Need sobisid Lanzule nagu valatult ja ta oli rahulikum ka kui ta valjastega oleks olnud. Ma ise olid lihtsalt vahepeal loll ja ajasin ta segadusse kui mõtlesin, et hoo maha võtmiseks võiks ju nöörist tõmmata. Päris rumal idee, sest isegi nöörpäitsetega nöörist tõmmates sikutab ju see nina peal olev päitsete nöör samuti. Leebem on see küll suulistest, aga lihtsalt suulistega ma ei kasutanud seda võtet, siis kasutasin ma voldil sõitmist kui Lanzu arvas, et oleks aeg kiirust lisada. Põhimõtteliselt oli nöörpäitstega sõites see kiiruse lisamine enamjaolt minu süü, sest ma ise ei osanud oma raskust nii kiiresti vasakule ja paremale seada, et traavi 1-2-1-2 taktiga kaasa minna. Harjutasin seda siis laupäevani, ja kusjuures saingi hakkama :). Proovisin ise 1-2 tõstet galoppi. Õiget trenni muidugi ei teinud vaid arendasin juhtimist, täisistakut ja paar korda galopiistakut :D (no erineb täiesti ju täisistakust ja nime ma sellele muud anda ei oska).
Kindlasti ei saa ma valjaid nurka visata ja öelda, et nii, nüüd ma enam valjastega ei sõida. Vaid lihtsalt pean õppima sõitma ka valjastega pehmelt ja mitte kuritarvitama neid (kuigi ma ei mäletagi õieti millal ma viimati seda tegin, mis on hea asi :)), arenguruumi on ja ma usun, et mul jätkub kannatust.




 Igatahes vaadake seda videot http://www.youtube.com/watch?v=PMfcc0hzGMU (vaadake ka Alexander Nevzorov videoid) ja üritagem mõista, mina mõistsin ja leian, et see hobusele kohane viis on hoopis lihtsam (nagu ka see lihtsalt voldil sõitmine, mitte voldile tirimine, vaid raskuse ja puusaga voldil sõitmine kuni hobune rahuneb). Vaheaja pilte lisan varsti ;) adjööö.

teisipäev, 12. märts 2013

Freedom

Jah, pealkiri ütleb kõik. See nädalavahetus sai Lanzett palju vabadust, sest tuli välja et ma ei või nüüdsest kuu aega sõita temaga kui borrelioosi ravikuur algab. Mõtlesin siis lisada midagi täiesti uut meie igapäeva talliellu. Tuligi siis mõte ühel ilusal hommikul minna hobustega põllule, et anda neile killuke täielikku vabadust. Laupäeval oli meie koosseisuks vaid mina ja Mari-Liis, niiet esialgu said seda uut asja proovida Lanzett ja Luki. Jõudes päikesest sillerdavale põllule, mis on enne karjääri ja seal põllul on ka Marge naabrinaise kodu. Lootsime mitte silma jääda kellelegi, et mingit draamat ei tekiks ja no eks sel laupäeval ei olnudki keegi pahane, et me seal käisime, kuid mitte pühapäeval. Aga igatahes oli põllule mineku mõtte selles, et hobused saaksid vabalt end välja elada täiesti vabaduses põllul ringi joostes ja mängides.

Esialgu ei saanud nad hästi aru miks nad niimoodi lahtiselt põllul saavad olla, aga kui nendega mängima hakkasime läksid nad väga hoogu. Algul ei julgenud nad kaugele joosta ja tegi põllul väikse ringi ning tulid tagasi. Teine ring oli juba väheke suurem ning kolmas jälle sama suur kui esimene. Eks nad seal mitu korda käisid niimoodi edasi tagasi, mõlemad täiega mängeldes. Luki viskas kohe eriti mitu korda üles takka ja hüppas niisama jooksu pealt nagu väike vasikas. Kilkasime naerust ja huilgasime seal natuke :D. Lõpuks jalutasime niisama seal ja nautisime hommikust ilma. Ühekorra Lanzu isegi jooksis koju aga ülejäänud aeg sai ta aru, et põllul polegi hirmus. Õhtupoole käisime päikeseloojangut ka vaatamas seal, siis hobused eriti ei kimanud ringi ja olid pigem rahulikult, kõndisid meiega koos ja limpsisid lund.
Lanzu ja Luki
Päikeseloojangul
Pühapäeval võttis Katsu ka meie hommikusest üritusest osa Moosesega. Siis esialgu tegid nad jah väikese ringi, kuid teine kord läksid ikka väga kaugele. Põhimõtteliselt naabrinaise majani välja, ja siis me juba põdesime veits, et äkki saab too kurjaks, nii oligi. Hobused tulid küll jooksuga sealt tagasi ja pärast saimegi teada, et tasub ikka sealt põllult eemale hoida, et mitte naabrinaisega mingisse jamasse sattuda. Kahju oli sellest, hobustel oli tõesti lõbus ja nad täiega nautisid seda. Pärast panime muidugi Katsu valvesse poole põllu peale, et hobused jälle liiga naabrinaise silma alla ei satuks. Vähemalt midagi uut hoppade elus, ka meie jaoks oli see põnev ja lõbus kogemus :).







kolmapäev, 6. märts 2013

Haiged :(

Minul endal peale nohu ja silmapõletiku, praegu, eriti suurt muud viga olegi, kuid Lanzett on ikka täiesti haige. Eelmine nädalavahetus tallis möödus natukene masendavalt. Reedel rongijaamas tuli Marge mulle autoga vastu ja autosse istudes veel olin väga lõbusas tujus (mõlemad naersime minu autoni tulekut, kuna ma olin valinud lõikeka suure ringi asemel, arvates et lumi mind kannab aga tühjagi, sumpasin paksus lumes oma kooliteksadega). Selle lõbusa tuju katkestas aga suur šokk, jah tõesti see oli šokk. Mina ju arvasin, et mul on raudne hobune, kes kunagi ei haigestu ja ei saa vigastusi. Vot sulle raudset hobust. Nimelt see rõõmus tuju kadus just siis kui peale naermist Marge ütles mulle: "Tead mul on sulle halb uudis. Lanzetil on borrelioos". BORRELIOOS!??? Mida pekki, mis mõttes, issand jumal. Arvasin, et Lanzu seisund on väga halb, muidugi see asi nii hull ei olnud ka. Borrelioos lõi tal välja just hiljuti, arvan, et see aitas tema kaalulangusele kaasa ja immuunsüsteemile andis ka põntsu. Kui borrelioosis hobune enam ei hüppa ja on loid, siis Lanzu seda küll pole. Mäletan veel paar nädalat tagasi tegime ju väikese hüppetrenni, kus ta nii elavalt ja kergelt üle takistuste hüppas. Ka loid pole ta mitte. Isegi karjamaal lasi mitu ringi traavi ja galoppi kui teda möödunud nädalavahetus käisin koplist toomas. Ei tea muidugi mis tal oli, endal oli selline kelmikas nägu peas, ei tahtnud mulle kätte anda millegi pärast. See võis olla ka seepärast, et ma just eelmine päev olin nendega palju karjamaal mänginud niiet terve kari kappas ringi.


Siiski ei ole borrelioos ainus mis tal on. Lisaks sellele on tal köha ka, no ikka päris köha, mitte paar korda päevas üksik köhatus. Samuti kui ta tallis heina sõi ja vett jõi, siis tuli ka tatti tal ninast veidi. Ei ole ta olukord just kiita jah. Olen vähemalt tänulik, et tal borrelioos nii varases staadiumis on, sest lõi ju välja alles nüüd või noh siis, kui tal esimesed köhatused algasid nädal või paar tagasi. Olen oma karviku pärast päris mures. Ta ei tahtnud isegi köhasiirupit kaeraga sisse võtta, mitte mingit moodi. Lihtsalt ei söö ja kõik, pista nina ämbrisse, toit vastu suud ja hoia kaua tahad, ikka ei söö ja ma ei teagi nüüd missugust moodi Marge talle selle rohu sisse saab aga ta väitis, et ta veel otse siirupit suhu ei hakka paljalt Lanzule manustama, vaid proovib veel mõnda lahendust, äkki aitab isegi. Nüüd kui reede või laupäev talli lähen siis loodan, et olukord on paranenud :), musi peab ju terveks saama.

Küll käisime tegelikult laupäeval hommiku poole pikal jalutuskäigul. Käisime läbi karjääritee ja karjääri lõpust edasi minnes kõmpisime metsateedel, uurisime teisi radu. Hobustele panime ka tekid selga sõitmise ajaks. Oli suurepärane ilm ja nägime kahte metskitse ka karjääris, kus Lanzett kivistus umbes minutiks suurest hirmust :D.