kolmapäev, 25. detsember 2013

Tasapisi

Tegeleme edukalt Straightness traininguga ehk ST-ga ja on juba näha, et poiss on arenenud. Kuid nagu alguses arvasin, siis eks esimest korda katsetades ja seda asja õppides võib vigu tulla, mida nüüd ka tuli. Nimelt oli Lanzetil esialgu vasak pool üpris nõrk, see on nüüd kõvasti arenenud, kuid nüüd on parem pool kuidagi unarusse mul jäänud. See tuli esialgu välja paar nädalat tagasi, kui käisin ainult nädalavahetusi, siis ei saanudki ma eriti seda arengut niipalju jälgida. Niisiis hakkasin natuke vähem vasaku poolega tegelema ja nüüd proovin üldse võrdselt teha, või natuke rohkem paremat poolt, aga õige natuke siis, sest tundub, et areng toimub natuke hiljem kui alguses arvasin. Igatahes esmaspäeval oli olukord juba parem. Kuigi Marijke ise rääkis, et üks selle ala meister oli minevikus õpetanud treenima rohkem nõrgemat poolt, niisiis ei osanud ka Marijke täpselt öelda kas treenida võrdselt või rohkem nõrgemat poolt, ehk oleneb see siis hobusest endast, nagu paljudki asjad selles õpetuses, oleks loogiline.
Lanzett on muidu väga tubli, kuulab hoolikalt mu märguandeid, kui käekõrval teda ST-ga õpetan. Mul on hea meel, et ta pole veel mingeid märke tüdimusest näidanud ja on üldse väga pehmeks ja elavaks läinud. Ilma sadulata on eriti hästi tunda, kuidas ta iga väiksemat märki tähele paneb, kuidas ta koheselt reageerib väiksele puusa pööramisele ja õrnale säärele, siis teab kohe kuhu poole minna või mis painet võtta. Ja just need painded panevad mind hämmastama, selles osas on ta kenakese arengu teinud. Ta on nõus isegi ratsmesse ise tulema kohati, sest ma teda ise väga suust ei taha kutsuda, tahan, et ta ise sellest aru saaks ja ise ratsmes mõistaks joosta, see igatahes näitab, et tal on mugavam ratsanikuga liikuda, mille üle on mul ainult hea meel. Kirjutan varsti jälle ja üritan palju pilte lisada, sest hakkas ju vaheaeg :).

neljapäev, 12. detsember 2013

Straightness training

Viimasel ajal olen igal pool ringi jooksnud niiet polegi olnud õieti mahti siia kirjutada, nii palju on pidevalt teha, tunnen end nagu mingi tööloomana, kõva tamp on peal. Viimastel nädalatel koolis ainult tööd ongi muud ei midagi, aina õpi ja õpi. Igatahes olen hiljuti pidanud trenne tegema õhtuti, sest no päeva ajal on tallis ka palju teha ja reedeti tulengi pimedas. Õnneks on nüüd uus valgustus platsil, mille üle väga tänulik olen, sest see on palju kõrgemal, pole võimalust et see enam hobusele silma võiks paista mingi nurga alt, ja see valgustab pms tervet platsi üsna normaalselt. Rohkem olen teinud sadulata trenne ja selliseid lühemaid ning mõnusaid. Olen pidanud tõeliselt imestuma Lanzetis, eriti viimane kord, ta lausa tantsis tasakesi lumisel platsil, nii pehmelt ja nii vaikselt, ratse oli õrn ja kontakt pehme, hobune oli tasakaalus ja tegi ilusti suunamuutuseid painete vahetusega, tõusis isegi vasakust jalast galoppi esimese korraga täpselt sel hetkel kui palusin, kuigi see vasak pool on just see raskem. Nii hea, nii mõnus oli hobune, et ei tahtnudki platsilt ära minna.

Kõike seda on meil aidanud ei miski muu kui Straightness training (ST), mille avastasin puhtjuhuslikult facebooki kaudu. Mitte keegi polnud seda mu sõpradest ja tuttavatest like'nud, niiet olin päris lucky, et see facebook mulle seda niimoodi lampi soovitas :D (kentsakas kõneviis mul siin :D). Igatahes õppisin seda siis paar nädalat ja hakkasin ka Lanzule õpetama. Ta võtab seda päris tõsiselt, ei ole veel tüdinenud sellest, mis oli meil nt klikkertreeninguga, ta pole lihtsalt klikkeri loom noh. Teeb harjutusi ilusti kaasa, ei hakka vastu. See on parandanud tema tasakaalu, pannud teda tagajalgadega rohkem keha raskuskeskmesse astuma ning on parandanud ta kaelalihaseid. Kuna Lanzett on looduslikult ebasümmeetriline paremale poole, siis on tal raskem pöörata vasakule, mistõttu on meil olnud palju konflikte varem kui ma midagi sellest ei teadnud. Parempidi kõverdatud ehk right-bended hobune teeb suuremaid volte paremale poole, kaldudes õlaga välja, ning väiksemaid volte vasakule, kukkudes õlaga rohkem sisse. Siis tulebki see, et ratsanik hakkab ise hobust stekkiga embat-kumbat õlga taguma, et too siis õla tagasi korjaks, no pole ju päris õige, kui see pole hobuse süü, et ta lihased niimoodi on arenenud. Looduses on alati hobused parem või vasakpidi ebasümmeetrilised, sest looduses käivad mööda kindlaid radu, mis moodustavad nagu ringi, tavaliselt viib rada alati kindla joogikohani, ning seda pidi ühes karjaga käies muutuvadki hobused ebasümmeetriliseks. Selles pole tegelikult midagi halba, lihtsalt kuna inimene tahab ratsutada üht ja teistpidi ja teha raskeid harjutusi või hüpata, ning tahab, et hobune oleks tihtipeale ratsmes ja painutaks õigesti, siis võivadki tekkida konfliktid hobusega, tavaliselt valu ja ebamugavuse tõttu. Ebasümmeetria tõttu on hobusel ka ühel pool keha suuremad/tugevamad seljalihased kui teisel pool, mistõttu võib sadul ühele poole vajuda, või panna ratsaniku tihti rohkem ühele jalale toetama kui teisele. Tänu ST-le saame parandada oma hobuse sümmeetriat nõnda, et ta on võimeline ratsaniku kandma olles ise alati tasakaalus tehes siis erinevaid harjutusi jne. Inimesed võivad tihtilugu teha hobustele liiga, hakates nendega ratsutama juba siis kui nende seljalihased pole veel õigesti arenenud. Kui teil tekkis nüüd küsimus, et teie hobune ju küll pole ebasümmeetriline, siis see on harv nähtus või on see põhjustatud sellest, et hobune elab sellist kinnisemat elu, ehk siis ei ela suurtel karjamaadel (kasvõi päevasel ajal) või elab ta karjamaal üksinda. Igatahes minu arvates vajab seda iga sõidus olev ebasümmeetriline hobune, et elada pikalt ja tervislikult, see on kohati isegi hädavajalik. Facebooki lehekülje leiate siit: https://www.facebook.com/StraightnessTraining?ref=ts&fref=ts , sealt leiate ka Mini Mastery, kus siis üldiselt võetakse kokku see treeningkava, näidates ette vajalikud harjutused, kindlasti tuleb enne selle hobusele õpetamist tutvuda kõikide reeglitega, sest hobust liiga kiiresti tagant tõugates ja harjutustega liiga kiiresti edasi minnes, ei jäeta hobusele asjade läbimõtlemisaega, vajalikku puhkust ja nii võib talle põhjustada isegi vigastusi.

Ma loodan, et nüüd hakkab mul olema rohkem aega kirjutamiseks ja loodan, et veel mõningaid lugejaid/huvilisi siin leidub, olenevalt postituse vaatamistest, panen võib-olla järgmine kord täpsemini kirja kuidas ja milliste harjutustega alustada, lisades juurde selgitavaid pilte :) , senikaua võite imetleda neid novembrikuu viimase päeva pildikesi.



Rainbow

"Rommi"




Aramis

Valencia

Luki





ÜKS ASI VEEL!! - Mu google konto sai hakkama uue albumiga, kus ta hoiab nüüd novembrist alates pandud pilte, eelmise albumi kus olid peaaegu kõik blogi pildid panin seetõttu nüüd totaalselt kinniseks, kui keegi soovib näha vanu pilte, siis küsige mu käest linki ja saate vaadata. Kinni panemise põhjuseks oli see, et minu pilte on kasutatud oma otstarveteks inimeste poolt kellele see luba ei kuulu, sest minu pildid ei ole mõeldud teistele kasutamiseks, neid ei tohi salvestada ja kopeerida ilma minu nõusolekuta ja seepärast peangi nüüd pettumusega selle toreda albumi kinniseks panema.

esmaspäev, 11. november 2013

New

Hakkasin õppima jälle midagi uut, seekord midagi tähtsamat hobuse füüsilises osas, kuid see mõjutab ka vaimset osa. Lähemalt räägin siis kui olen Lanzetiga läbinud rohkem kui paar sessiooni selle treeninguga.
Lanzu sai ka lõpuks oma vihmateki kätte. 50 grammine bucase tumesinine vihmatekk, oleme talviseks hooajaks valmis ning rohkem rahul ei saaks olla :).



väike metsakoristuslõke


Tüdinenud poni

Nojah, näha on, et Hoblik on pisut tüdinenud, ta ei viitsi igakord sama asja teha, mis on ju iseenesest loogiline ja ma oleks pidanud selle peale varem mõtlema. Seetõttu jonnis ta üsna palju nüüd viimane kord, vedas nii laupäeval kui ka pühapäeval koplist välja minnes lihtsalt minema, ma ei jaksanud teda kinni hoida absoluutselt, ühe käega hoidsin ju väravat, et see kinni panna ja teise käega hobust. Igatahes ta on seda varem ka teinud, aga see oli ikka ammu. No lasin siis tal minna, ta ju ei kõnni eriti kuskile, vaid pisut edasi, mingi 10 meetrit ja kusjuures ise jumala rahulikult olles ja vahet pole sellel hetkel kas ma hoian päitsete juurest või nööri teisest otsast, ta suudab seda mõlemat moodi. 
Kui laupäeval tegelesin jälle kolmanda tsooniga, siis oli ta päris pahur, kuid eks pildistaja oli meil ka platsi keskel ja üks vaatas pealt aia otsas istudes, niiet eks neid asju oli mistõttu tähelepanu minult vahepeal hajus. 
Pühapäeval siis tõin ta suurele platsile, kõndisin ühe ringi, näitasin piirid kätte ja lasin ta lahti. Esialgu vaatas mida mina teen, ja siis kui eemale kõndisin läks ta uudistama. Jooksin siis ise algatuseks natukene temast eemale kui talle otsa vaadates, mille peale ta erksamaks läks ja asus ise ka traavima, millest tuli galopp ja siis ta veidi kimas seal. Hirmul ta nagu väga ei olnudki. Võib-olla tuul tekitas pisut õudust aga muidu oli ta lihtsalt ärevil ja puhevil. Pärast lasi andis ilusti kätte tagasi ja siis läksime korra lompi sulistama ja siis viisin ta tagasi koplisse. Väike vaheldus, mida peaksingi nüüd iga nädal tegema. 1 trenn selline tõsisem ja teine siis niisama mängimine/uute asjadega tutvumine või lihtsalt mõnus sügamine ja koosolemine. Muidu äkki varsti ei tahagi ta mulle koplis vastu tulla :D, igatahes oli Katsu meie piltnik ja pilte nii laupäevast kui ka pühapäevast (endiselt pilves ilmad -.- ).














esmaspäev, 4. november 2013

Üht koma teist

Nädalavahetus möödus kenasti, saime asendustreenerilt ka esimese trenni ja oli täitsa hea esimese korra kohta. Pole poisile eriti võhma teinud, kui saab siis tavaliselt ainult laupäeviti veidi kõvemat trenni teha, sest muidu läheb liiga higiseks ja sellega jamad, mis hakkavad nüüd lahenema. Lanzett muutub vist nüüd täitsa tekiloomaks, kuna tuli välja, et kui peale rasket trenni teda pesta tahan siis tiheda talvekarvaga ta ikkagi täiesti ära kuiva, esialgu mõtlesime siis, et kasutame seda talvetekki mis ostetud sai, et peale trenni kanda, aga see on päris paks ja kuna hetkel nii vihmane periood on, mis arvatavasti ka kestab kaua veel, siis mõtlesime vihmateki ostule, et hobune saaks trenni minna vihmastel ilmadel ka kuiva selja ja kerega. Samuti valmistab vihmatekk teda ette talveks, et ta ei hakkakski väga karva kasvatama, sest siis talvel paneme talle talveteki selga, niisiis jääb ta meil see sügis-talv-kevad lühema karvaga, saab normaalsemaid trenne teha, mitte ei pea tegema lühemaid trenne, et oleks aega hobust kuivatada boksis, ja siis tuleb ikka välja, et too täitsa ära kuivada ei tahagi. Lanzett polegi eriline boksiloom, käituda oskab aga kaua sees passida ei viitsi, niiet las ta olla siis koguaeg tekiga väljas. Ootan juba tegelikult talvist hooaega, et näha kui palju see tekitamine meie trennidel aitab edeneda.

Hoblikuga arenesime pisut. Vaatasin värskenduseks uuesti paar Hempflingu videot, just selle alustamise kohta. Nägin ka üht head videot, kus ta analüüsis siis inimese valet käitumist kui tegeles liberty-treeninguga, kus hobune lõpuks talle takka üles näkku pani.Igatahes parandasin oma rühti, treeningu ajal häält põhimõtteliselt üldse ei kasutanud. Tegin talle kehakeelega selgeks, millal ma tahan, et hobune jääks minust kaugele, austaks mu vajadust ruumi suhtes, ja millal ta võib tulla mu juurde ja ka minu ruumi kui selleks on õige aeg ja koht. See kõik toimis täiesti rahumeelselt ja lõpuks jõudsime traaviga ka kaugemale, sain temaga kõrvuti lahtiselt traavida, ilma et ta mulle peaga ülbe ning ähvardava liigutuse ja ilme teeks. Ta isegi jäi minu kõrvale kohe seisma, mida ta enne lahtiselt eriti teha ei soovinud.Ta oli nii tubli, et läksin temaga pärast jalutama natuke. Kõndisin talli ümbruses ja platsil. Kui Sandra ja Katsu meile vastu tulid siis pidin rohkem häält kasutama, et ta paneks mind tähele ja ei jääks minust maha. See oli raske talle, tähelepanu läks ju kohe uutele inimestele. Veidi aja pärast hakkas rohkem mind vaatama. Üldiselt jäin rahule, kuna ta suutis üle pika aja väljaspool ringaeda jalutades püsiga põhimõtteliselt minuga, ei hakanud niimoodi venima minust mööda või tirima kuskile suunas. Ootan juba järgmist korda, sest oodata on arengut :D.

Sain nüüd pildid tõstetud teise asukohta, loodetavasti on sealt vaadata mugavam ja pildid ei haihtu :D.

Picasa pildid on nüüd olemas siin :) !

teisipäev, 29. oktoober 2013

Teemaväline

Tahtsin teavitada teid sellest, et minu fotki, mille link on üleval ka siin (kahjuks veits väike kiri, blogitiitli all), läks natuke sassi omadega ja kustutas mõningaid pilte, enamus Kivi-Lillemäe pildid kustusid, Nuhja talli piltide puudumist pole nii väga märganud. Igatahes lisasin sinna nüüd natuke suviseid pilte ja praeguse aja pilte, aga vanemaid pilte saab näha ka minu facebooki Kivi-Lillemäe albumist, ja facebookis on ka pisut Nuhja-aja pilte kellel huvi. Samas pean mainima, et kui te ei näe mu pilte ja tahate mind lisada, siis palun kirjutage ka juurde, et soovite lisada selle või selle põhjuse pärast, sest üldiselt võõraid vastu ei lisa.

Midagi poliitilist ka teile, tüdrukul minu arust väga õige arvamus, jagage kui saate ;) http://arvamus.postimees.ee/2577350/liisa-kams-poordumine-peaministri-ja-kaasmaalaste-poole#.Um9FRUoAfls.facebook

Midagi, mida like'da ;) https://www.facebook.com/kaamerajahobune?fref=ts

Esimest korda maneežis

Käisime eelmine neljapäev Kurtna tallis esimest korda maneežis sõitmist proovima, kella nelja paiku. Läksime kohale seljas ja jalutades, paar väikest traavikohta oli ka, sest läksime kogemata pikemat teed ja pidime hiljaks jääma. Käisime siis kolmekesi, Marge ja Mari-Liis tulid autoga ja Mari pildistas.
Kui hakkasime tallile lähenema läks Lanzett väga erguks ja ehmatas õige mitu korda. Ja tallialal nähes paari hobust oli ta väga üllatunud ja passis suht palju. Esialgu maneeži sisenedes tulin igaks juhuks alla, nagu teisedki, sissekäigu juures oli ju igast palju lilli ja muid kolle. Ja sees jalutasin esialgu paar ringi käekõrval, näitasin talle kõike mis maneežist väljaspool ja peeglid olid ka jube huvitavad, nende ees pidi ikka ka natukest aega seisma. Käekõrval ei tahtnud ta esialgu väga kuulata ning oli näha kuidas ta mõtles teiste juurde ära tõmbamise peale aga õnneks nii hullusti ei läinud. Kui sain siis lõpuks selga oli ta endiselt ergas ja iga kord kui peeglile lähenesime, vaatas ta kaugelt juba, kes peegelpildis sõidavad ja kui ise lõpuks peegli ette jõudis ja end korra nägi vaatas kohe mujale, siis enam polnud nii põnev. Vahepeal tulid siis 2 võõrast sõitjat ka maneežile ja üks hakkas seal päris kihutama, millest Lanzett pisut häiritud oli ning vahepeal selle hobuse ratsaniku treener, ütles et ma võin proovida raja peal galoppi selle teise hobuse sabas. See oli õudne, Lanzu mõtles, et mingi paganama kihutamine läks lahti ja üritas suulistest kangutama hakata, proovisin veidi aega veel aga polnud mõtet, hobune ei keskendunud ju üldse. Pole vaja talle selgeks teha, et see maneež mingi kimamise koht on. Üldiselt sai ta kohanemisega hästi hakkama, suutis võõras keskkonnas mulle ikka suht hästi kuuletuda ja pahaseks ta ka millegi peale ei saanud ning mina samuti mitte, olime tulemusega rahul. Trenn sai ka normaalselt tehtud, ainult, et valgus oli pisut halb, või oli see pildirežiim, igatahes häid pilte nagu polegi aga vähemalt midagigi. Tagasi läksime veidi aega käekõrval, fliisid seljas, mööda seda teist lühemat teed, mis läks ka üle minisille, kõndisime jalakäijate teel ja ainult 1 inimene tuli vastu. Ühe pingi juures läksime selga ja jalutasime koju.











pühapäev, 27. oktoober 2013

Väike väänik

Hoblik on endiselt oma postitsioonis kindel ja üldiselt ei taha mind seal kolmandas tsoonis nähagi, esimese tsooniga ta lepib, kuna sellega ta on harjunud, et inimene seal üldiselt ju on kui hobusega ükskõik mida teeb. Traavis eriti, ning kui ma traavis esimeses tsoonis olen, siis vahepeal ta on väga tubli ja ei tee nägusid, kuid siis jälle mitte. Lõpuks taipasin, et alustaks kõige esimese asjaga ehk tähelepanuga. Ma pole veel seda temaga harjutanud, et ta mind pidevalt jälgiks, ma olen seda lihtsalt temalt oodanud aga pole selle jaoks nagu palju midagi teinud. Sest ta oli ju siiski algul selline hobune, kes inimest väga tähele ei pannud ja tema ruumi ei austanud, või noh minuga oli see vähemalt nii. Ja üsna tihti kui seisma jään, siis jonnakalt tõmbab mind ja läheb must mööda ja edasi. Tegime siis sellist sammu-seisma-sammu-seisma harjutust, kuid see kord tegin viimse kui asja puust ja punaseks. Kui oli samm, avasin käed, nagu nad mul sammus ikka on, üks näitab suunda ja teine hoiab stekki käepikendusena. Kui oli seis, sulgesin käed, mitte ei langetanud ainult stekki ja jäänud ise seisma, vaid konkreetselt mõlemad käed ette ja stekk jäi siis rinna ette. Sellest sai ta koheselt aru, niisiis hakkasin traavis proovima. Tahtsin, et keskenduks mulle, mitte sellele, et mina teda juhin, olen esimeses tsoonis, ütlen talle, et nüüd jookseme traavis. Ja see hakkas tasapisi toimima. Traavile tõustes oli küll ülbe olekuga aga samas veidi edasi joostes ja peatust paludes, ei saanud ta enam olla selline, kuna tähelepanu läks kohe sellele, et oli seisma jäämine. Niiet tegime harjutust kuni nägin, et ta võis tõusta traavile paar korda ilma ülbe/võimutseva olekuta. Mainiksin ka seda, et ma ei käitu temaga ähvardavalt nagu inimesele tihti kombeks, et tõsta häält ja muuta toon kurjemaks, sest see ei vii ju võrdsuseni vaid pigem üleolemiseni. Sellepärast olingi nii üllatunud kui väike Hoblikupoiss järsku võimutsema hakkas. Aga no see pole minu tekitatud, minu arvates, vaid see algas sellest, et esialgu oli ta Härmasega ja Fainiga kolmekesi koplis ja siis ei olnud ta väga võimutsev, kuid siis lisandus sinna karja 2 ruuna veel, üks noorem, ning siis hakkas ta väga karjajuhi positsiooni võtma, kuigi oli ise suhteliselt alandlik eelmises karjas. Küllap noorel poisil sai see võimu võtmine liiga kinnisideeks. Muud põhjust ei oskakski nagu mõelda. Aga nüüd on oodata ees suuremat arengut, mis ongi peamine. Seljas olles ta vastu nagu ei hakka, aga seal pole me veel traavini jõudnud ka, ja viibin seal tavaliselt vaid 5 minutit, seda ka trenni lõpus lihtsalt meeldetuletuseks, kuna enne sooviks käitumise ja kehakeelega jõuda sina-peale ja siis seljas jätkata.

Sandra tegi väikse fotoshooti ka meist, ja kohati ta ei tundugi nii väike ja paksu :D. Panen hetkel vaid normaalsemad, pärast arengu toimumist näete ka eelnevat käitumispilte.






need on need hästi tabatutest väljavalitud





selgaminek, vaata suurelt