reede, 29. juuni 2012

Metsas, avastame maailma

Domiga oli täna mõnus maastikutrenn ja pärast käisime karjääris või noh mingis veekogus ujumas ka, algul oli kenasti nõus sügavale tulema aga pärast enam ei tahtnud, võib-olla tahtis kuivalt soojas olla. Muidu paistis see "rand" talle meeldivat. Maaria koos Binnuga olid meie maastikukaaslased niiet igav ei hakanud. Panen paar pilti ka. Aga muidu kukkusin alla ka täna, siis kui galoppi tehes jalus lihtsalt ära kukkus, see õmblus läks katki tal. Ja ratse läks ka lampi katki, kui Dom peaga järsult tõmbas, et rohtu süüa, siis lihtsalt andis otsad see ratse. Arvasin, et mul mingi needus peal.

Muidu sündis Tammemäe tallis (Seal kus Dom on) uus varss, täkk. Ta on nii armas ja pehme :). Läksin teda kohe paitama ja vaatama. Ta on nii inimesesõber, kohe tuleb ise sinu juurde.




See on see ratse mis me nö. ära "parandasime" :D

neljapäev, 21. juuni 2012

With you, I'm complete

Pean ikkagist kirjutama eelmisest trennist Kurtnas ka. Nii, sel päeval kukkusin 2x Lanzetti seljast alla, Kati 1x ja ühe korra tema pärast, kui käe ratsmete vahelt läbi pani ise Moosese seljas sõites ja Lanzu ta alla tiris sealt (kui ta koju kimas).

Hüppetrenn

 
Trenn Lanzuga oli supper, kuigi mitu korda juhtus nii, et juba pöörasime paremale ja siis järsku suvalt keerab vasakule ära, lihtsalt nii põikpäiselt. Muidu hüppasime ja kuigi alguses benerolli tulles ta keskel olevatest tünnidest üle ei hüpanud, lihtsalt pani mööda iga kord, siis võtsime nad korra välja ja panime eraldi. Siis tulin tünne mitu mitu korda eraldi, kuni ta oli nõus neid normaalselt hüppama, ja kui see juhtus panime tünnid tagasi benerolli keskele, kus nad algupäraselt olid. Hüppasin Lanzuga tema rekordi, mis oli natuke üle 80cm , ta polnud varem nii kõrget takistust koos ratsanikuga hüppanud, pärast mõtlesin et oleks ikka võinuks kõrgemaks lasta panna. Ja pärast hüppas ta ühe korra veel eraldi tünne, siukse hullu suure varuga, tünnid olid vist umbes 60cm, ja Kaire ütles, et Lanzett oli hüpanud seda nagu 110cm :D, siis peale seda hüpet sai paar meetrit edasi mindud ja ma libisesin alla sealt, kuna olin tasakaalu täitsa kaotanud selle hüpersuure hüppega. Aga Kati kukkus Lanzu seljast kui me tegime hobustega vahetust ja benerolli hüpates, läks hobune vist liiga kaugelt ja latt jäi jalge vahele ja mõlemad lendasid vastu maad. Kati jalg sai viga aga Lanzuga ei juhtunud midagi.

Maastik


Pärast sain temaga maastikule esimest korda kimama minna, koos Katiga, kahekesi. Algul oli kõik okei ja tundsin end tervikuna, temaga seal põllul kimades. Aga pärast kui Lanzu ees oli ja Kati ütles, et kiiremini laseksin tal joosta, siis tuli puude varjust, nurga tagant välja 2 suurt mullahunnikut, mille peale Lanzett kõvasti ehmatas ja 2 suurt järsku hüpet rajalt kõrvale põllule tegi. Mille tõttu lendasin ka alla, see oli ootamatu. Siis pani Kati kodu poole kihutavale Lanzule järgi, ja mina veendusin, et kõik oli korras ja hakkasin talli poole sörkima. Kaire ja Kati tulid mulle Lanzuga vastu ja läksime uuesti maastikule. Seekord läks kõik hästi ja pärast kimasime koju tagasi.

teisipäev, 19. juuni 2012

Lupinekene, hullukene

Kirdalus on olnud väga tore viimasel ajal. Ükspäev jäin sinna ööseks ka, õhtu oli meeldivalt lõbus Kaire ja Katiga. Siis sel samal päeval kukkusingi Lupine seljast alla :(.
 
Algul tegin kordet, käitus hästi, sadula ja valjastega oli seekord. Pärast läksin selga ja Marge talutas mind kordega. Kuna ta hakkas suuga tõmblema ja vehkima siis Marge ütles, et paneksin ratsmed käest ära. No, nii ma tegingi, ja siis täiesti ootamatult tuli paar kiiremat sammu, pea läks alla, kergelt tagumiku kergitades põntsusin paar korda, ja siis viskas ta tagant üles. Mina lendasin muidugi alla, sest olin täiest lahti seal seljas, lihtsalt olin rahulikult, et seda oleks ka Lupine. Aga ei, ka tema on paras hull kui vaja. Pilt läks eest ja selg valutas hullult, kuna kukkusin täpselt sinna, kus lõppeb liiv ja algab maa ja muru. Istusin seal natukest aega, ja pilt tuli tagasi, pea käis ikka ringi ja nägemine oli eredam kui kunagi varem + kõrv oli ka lukus. Sellest kõigest sain aegamööda üle, aga trenni ei saand nii lõpetada. Niiet viskasime Kati selga, natukest aega sõitis ja siis tegi Lupi talle jubeda küünla, väga kõrge. Õnneks alla Kati ei kukkunud. Ja edasi tehti ainult hästi rahulikult traavi ja palju sammu.


 Lanzuga sõitsin ka see päev, üpris okei oli, aga vot temaga pidi kaklema vahepeal küll. Veel käisime Rahulas kassipoegi vaatamas, paar pilti panen ka ülesse ;) ja Lukiga maastikul käisin ka. Kassipojad on ära anda muidu.





Domi tegemised

Nonii nonii, pole mingi üli kaua kirjutanud, sest suvi sunnib õue minema ja midagi muud ei jaksa õhtul arvutis teha. Nüüd mõtlesin siiski kokkuvõtted teha Domist ja Kurtnast. Olen jõudnud 4 korda kukkuda, eelmisest korrast alates kui viimati kirjutasin blogisse. 1 korra kukkusin Domi seljast, 2 korda Lanzetti seljast ja 1 kord Lupine seljast. Vot siis, kõikide seljast keda armastan :(. Kurb, kurb, miks siis nii. Ei tahaks nüüd öelda, et koba olen, sest tavaliselt ma ei kuku üldse.


 Aga noh, Domiga saime 1 trenn, üleeelmine, suht palju hüpata, võrreldes selle ühe korraga Ääsmäel kus ma minilatte, pms maalatte tulin temaga. Nüüd aga tegi Annika mulle kiire hüppetrenni Hüürus. Maksimum oli vist mingi 90 vms, aga selle ta ajas ma ka kahjuks, va. 1 kord. Ta nagu ei viitsi, ei julge või ei jaksa venitada end nii kõrgele, vaid pigem ujub lihtsalt üle. Ja kui samm ei klapi, paneb parema meelega takistusest läbi. No ja kui Annika mingi platvormi, oli mingi plakat, sinna latti alla pani, mis oli kirju. Siis Dom pani korraks pidurit takistuse ees ja pani mööda, hoolimata sellest, et peale hakkas minema üsna kindlalt. Ja mina sain postiga ja libisesin alla.

Muidu on asjad paremaks läinud temaga ja pühapäeval läksin üksi. Hull ilm oli. Lausa torm oli. Õnneks sõitmise ajal vihma ei sadanud aga pärast söötes teda platsi juures, hakkas küll sadama, ja nii ma seal õnnetult seisin. Pärast jäin marsast ka maha, aga mingi tšikk oma ülimegailusa autoga viis mu ära, nii lahke temast. Tegin algul Domile kordet ette ja hiljem tegin seljas trenni. Muidu oli kõik suht okei, ise olin veits väsinud ja galoppis oli natuke kakelda vaja, aga ainult korraks. Ühesõnaga oli normaalne trenn.

kolmapäev, 13. juuni 2012

Enesekindlus teeb paremaks ;)

Eelmine trenn rändasin siis ülipikalt Hüüru talli ja kuna reis oli umbes tund aega pikk, sain platsil sõita umbes 20 minutit. Väga mõtetu, väga halb, väga rõve. Nii õudne, pea laes koguaeg, ratsmesse ei tule, mängis mingit puulõuga enda arust ja üldse oli sellise olekuga, et tema trenni ei taha ja nii edasi. Siis kui tagasi koju/talli/Harku talli läksin siis ehmatas ta end ühe rekkaga niimoodi ära, et hüppas hopsti põllule. Õnneks keegi ei näinud, et ta veits vilja tallus. Aga mõtlesin, et nii ei saa minna, ma ei saa jätta hobust koplisse lihtsalt nagu preemiaks, et täna nii kalk oli mu vastu. Niisiis läksin oma mullaplatsile, õnneks ei tolmanud, ja sõdisin seal nii kaua kuni sain enesekindlust juurde ja olin konkreetne ja karm. Ja vot mis, aitaski. Aga no ma olin vihane ka veidike, et mul üldse nii sitasti kõik läks algul.

Igatahes oli täna tallis super, Annika andis trenni ja täna võtsin end niimoodi kokku lihtsalt, poole trenni peal oli energia veits läinud ja suu kuivas ja juua tahtsin ja lihtsalt surin seal natuke, aga ikka pingutasin lõpuni välja. Annika ütles, et arengut on küll näha. Niisiis arvan, et kaklemine oli kasulik. Kuigi täna üritas ta ka mulle pähe istuda, mind ära kasutada ja iseseisvuda. Aga siis andis Annika mulle steki, ja panin ta veidike paika, korra ehmatas ta ikka niimoodi ära, et pani alt ära natuke :D. Aga see polnud eriti hull. Muidu tuli see trenn ilusti ratsmesse ja painutas kenasti, tegime ka ilusti volte, kaheksaid ja galopp oli ka suht hea. Ise arvan, et istak oli seekord natuke kehvem. Muidu tõsted pidid Annika sõnul olema 5+ :).

neljapäev, 7. juuni 2012

Paduka päev

Eile käisime Katiga tallis, plaan oli mul alguses lihtsalt tegeleda Lupine ja Lanzettiga aga siis tuli välja, et võin Lanzuga sõita ka. Panime riide ja tõime hobused sisse, siis panime valmis ja läksime platsile. Algul kordetasin ja pilved hakkasid meie suunas liikuma. Hakkan selga ronima ja vaikselt sajab juba. Vahet pole mis seal ikka, üritan edasi, Lanzu kõnnib koguaeg eest ära, üldse ei seisa kohe. Üritasin end maksma panna ja siis hakkas juba käituma, aga just sel hetkel tuli taevast laksti, hull padukas. Läksin ruttu katuse alla, kopli värava juures. Kati muidugi pani kohe galoppis talli ja hüüdis mind natukese aja pärast sealt. Aga Lanzett vana argpüks kartis vist mingit ämbrit seal või mina ei tea mida. Nii ta siis seal oli, pooleldi väljas, pooleldi katuse all. Õnneks sadul jäi täpselt varju alla. Siis vihm vaibus väheke ja jooksin hobusega traavis talli. Ootasime seal kuskil 10-15min ja läksime tagasi platsile. Nüüd enam vihma ei sadanud ja sain trenni ära teha. Lanzett oli täna päris normaalne ja kui lõpetama hakkasin hakkas uuesti sadama.


Talli minek, siis kui ilm oli veel ideaalne.






Lootes, et ilm paraneb sõime ruttu ära ja läksin jooksujalu Lupine järgi. Tõin ta talli ja panin valjad pähe. Kuna ta täna koguaeg nii sügavalt hingas ja puristas, ja oli üldse suht närvis, ei hakanud ma teda veel täna sadulaga šokeerima. Niisiis läksime ringaeda ja tegime ühe kiirtegelemise :D. Natuke sammu, siis traavi, traavi teistpidi, ja siis galoppi ka kõige lõpuks. Triibu tuli juba siis platsi, kui me Lupinega sinna jõudsime. Mõnusalt hakkas ennast liivas püherdama ja jäi justkui meelega ette meile. Lupinel lasin ka siis natuke püherdada ja siis sai alles trenniga alustada.
 





kolmapäev, 6. juuni 2012

Väsinuna pingutamine ei too tulemusi

Nagu pealkiri juba ära võib öelda siis laupäevane trenn Harkus ei olnud eriti hea. Annika andis trenni ja ütles, et see kord olid jalad palju paremas asendis kui eelmine kord aga minu arust oli kõik nii ja naa. Dom tundus väga pinges ja ratsmesse saamine ja lõdvestamine ei tulnud kergelt. Üldsegi ei jaksanud ma ise teda koguaeg ratsmesse kutsuda oma neljandate näppudega käel :D. Ma polnud sel päeval üldse välja maganud ja olin nii vähe söönud, et ma lihtsalt ei jaksanud palju pingutada seal seljas. Lihased valutasid ka ja ratset pidin koguaeg reguleerima, sest libises ära käest. Igatahes on nüüd õnneks suvi ja saan korralikult magama hakata ja täna lähen Katiga talli ka, tegelema Lanzu ja Lupinega :).

pühapäev, 3. juuni 2012

Siin ja seal :) - pikk postitus


Eile rändasime Gertuga Harku kandis ringi ja otsisime mu talli kus Dom on nüüd :D, Gertu tuli vaatama esimest korda ja otsustasime minna jala, kuna ennem olime vale bussiga hoopis Kurtna poole sõitnud ja pidime tagasi linna sõitma. Õnneks oli Gertu telefonis GPS ja nii saimegi kohale, kuid mingi 1,5 tundi läks aega. Igatahes jõudsime lõpuks edukalt kohale ja alustasin trenniga. Ta oli ülienergiline ja algul natuke pinges, võib-olla oli see ilmast, sest oli väga tuuline ja pilvine ja tundus, et hakkab isegi vihma sadama ja välku lööma - ühesõnaga õhus oli elektrit ja hobune tundis seda. Õnneks läks trenn enam-vähem normaalselt ja saime ilma probleemideta kõik tehtud. Pärast niitis Dom natuke platsi ja siis tuli emps ka järgi meile.


Dominant

Täna käisin aga Marge tallis. Keegi eelmisel õhtul ja tänasel hommikul minu sõnumitele ja kõnedele ei vastanud, kumbki, ei Kati, ei Kaire, niiet läksin iseseisvalt maakonnabussiga Kirdalu peatusesse ja kõndisin sealt natukest aega talli. Nägin maja ees õuel suurt valget telki ja mõtlesin et neil mingi üritus siin. Isegi muusika mängis, kartsin, et matused ja, et täna trenni ei saagi. Aga tallist leidsin Kati kes rääkis, et Kaire läks Helina juurde paariks tunniks sõitma ja tuleb hiljem. Siis läksin Lupinekesega (häälda: Lupiine) tegelema ja tema läks algul Obliku ja siis Triibuga. Panin täna Lupinele valjad ka pähe ja kordetasin teda ringaias. Ta kuulas täna väga hästi ja oli päris tubli. Tegi seekord isegi galoppi ka, eelmistel kordadel kartsin et paneb nöörist tehtud väravast minema lihtsalt ja tõmbab ära, kuid seekord olin kindlam ja ta käitus hästi isegi katkistest aiavahedest ei tahtnud läbi joosta. Pärast ronisin korra selga ka niisama.
 
 Kati ja Oblik                                                 Triibu
 
Kui Kaire saabus olin ma juba karjamaal Lanzettiga ametis. Ma ei suutnud uskuda et ta mulle lõpuks kätte andis, tase minu puhul. Tavaliselt saab ainult Marge ta kätte. Muidu oli ta minuga nagu vana rahu, ergas aga rahulik, usun et asi oli selles, et ma olin nii kindel endas. Ka trenn tuli suht hea, hüppasime ka hästi natuke ja ületas seal natuke oma hirme (tünne). Lõpus läksin korra närvi ka kui ta üldse ratsmele ja säärele ei allunud ja nurki välja ei sõitnud ning väga hoogu läks, aga siis sain kontrolli enda üle tagasi ja tegin seda galopi asemel traavis, Lanzu oli tüdinenud ka juba veits. Muidu oli päev õnnestunud. 

Lanzett